pühapäev, 30. märts 2008

Panime roadtripi Narvasse

Eile ajasin pundi kokku ja panime mu pereautoga Narvasse. Sest sealt oli keegi venekeelne saatnud emaili ja teinud telefonikõne otse lõvikoopasse, st GU kontorisse. Tulemas olla noortekonverents.

Mulle meeldib noortele juhtidele jahti pidada, ega tahtnud jätta võimalust kasutamata.

Eestis ju ikkagi 400 000 venekeelset inimest. Ja enamus eesti kirikutel koostöö vene kogudustega puudub. Kaks nägu ühel maal, kuigi üks süda sama Jumala järele.

Niisiis lasime pleierist musooli, täie laksuga Mozarti, vahepeal aknad lahti. See oli tore. Sai välja elada. Peipsi ääres joonistasime kollaseid südameid.

Jõhvi oli auklik, aga auto jäi ellu. Ning Narva ääres olid kurvaltseisvad rekkad. Meelde tuli kohe onu Pets ja tema elukene.

Lõpuks kui Narva jõudsime, tekkis küsimus: kus konverents asub? Telefonid ka ei vastanud. Wifi ei funganud. Ja Elion pidurdas ka seal... viimaks jõudsime siiski uulitsasse, Tiimani 3D ja volla: "Slovo Bolshe" kirik. Selline vabakogudus. Koht, kus inimesed käsi üleval hoiavad.

"Siin on nii palju poisse," ütlesid meie mehed. Seda öeldes aga lõppes viimane bändipala (mingi 5-6 kidramehega) ja tuli välja, et konverents ongi selleks korraks läbi. Üle eesti kokkutulnud noored asusid kodude poole.

Kohaliku noortejuht Anatoli rääkis inglise keeles. Tuli välja, et ta ei teagi kedagi Narvast, kes oskaks eesti keelt. 93% räägivad vene keelt. 2% eesti keelt. 5% on muulased.

Aga Anatoli surus käppa ja ütles, et iga kell ootavad meid tagasi, näiteks noorteõhtut sisustama. Vaja vaid vene tõlk kaasa võtta.

Tegime meestega ühe koroonamängu ja autole uuesti tuurid sisse. Narva sai ju märgistatud.

Rõõmsaks tegi see, et täna ütles üks meestest, Ragnar nimeks: "Lahe oli. Võiks teine kordki midagi sellist ette võtta."

Me veel kohtume Anatoli!

neljapäev, 27. märts 2008

Efektiivsest meeskonnajuhtimisest

Aastal 1997 ütles punase ninaga Rick Warren ühel juhtimiskonverentsil, et organisatsioonid ei kasva üle 300 liikme, kui juht ei ole õppinud selgeks delegeerimiskunsti. Ja kui ta ümber meeskonda pole, siis see on hoopis üks mõnus viis, kuidas läbi põleda.

Kui ma aga olen teinud siin blogis postitusi Dr House õelusest ja saanud tagasisideks, et "ah-mis sa räägid Märt, ta ei ole õel, vaid lihtsalt tark." -- siis nüüd arvan, et reaalsuses arstionu House poleks küll tark meeskonnajuht.

Oskan ise ka õelutseda ja rünnata tõega. Kui seda teen, siis inimesed mu ümber lähevad kaitsepositsiooni. Ajavad siiliokkad vastu või poevad teokoopasse. Ükskõik kui usaldav suhe mul selle inimesega on. Igal juhul, mingit sünergiat sellest ei teki.

See, et seda telekas nii näidatakse, ei tähenda, et see nii on.

Lätlastel on üks juht Peter, kel selja taga 800-liikmeline kogudus, verivärske pastorite instituut 20ndates olevatele kirikujuhtidele ja veel hallata sealne baptistiliit. Tema soovitas igal võimalusel "eat lunch and have meetings".

Kui ta singel veel oli, siis ka kõik hommikusöögid sõi ta kellegagi koos.

Liiga palju on kaalul, et ajada asju üksi. Milline on sinu jaoks olnud efektiivne meeskond? Mis oli see maagiline nitro?

esmaspäev, 24. märts 2008

Kaupsi ees pandi rist püsti

Juhtus nii, et panime Kaupsi ees suure risti püsti. Vedasime seljas suuri mustadest kilekottidest tehtud patukotte (uhkus, laiskus, ahnus jmt) ja jagasime patte ka rahvale. Et nad need naeltega ristile saaksid lüüa.

Kaupsist tuli irvitav poistekamp välja.

"Kas te kanepit suitsetate?"

"Mis patud?! Mis patud?!"

Üks poistepaar sai mu käest peosuursed valged kotid. Üks leidis, et selle alla oli kirjutatud "laiskus".

"Ma ei taha laiskust!"



"Kuule, võta minu oma," ütles sõber talle. "Mul on kiim."

Needsamad poisid aga kes äsja olid küsinud, kas kanepit tõmbame, ja mis asjad need patud on... võtsid juba hetk hiljem haamrid ja toksisid patud ristile. Pärast oli Kaupsiesine rist kotikestest valge.

teisipäev, 18. märts 2008

Isa tagasitulek!

Juba Amsterdam-Tallinn lennukil paistavad tuttavad jorsinäod, omad eestlased. Kui Iisraelis paistis päike, siis siin laiutavad hallid pilved. Ja bussis on Wifi, jee! - iisraelis ei saanud ka kõige uhkemates hotellides tasuta netti.

Hea on näha kõike väljapuhanud pilguga. Oodata Jumala liikumist. Kohtumisi meeskonnaga. Ja aega perekonnaga, eriti kullakalli Gretaga. Kui paljudele tegelikult lubatakse seda luksust, panna pühal konfliktsel maal väärtuseid paika?

Isa on tagasi. Samamoodi olla Tartu peal "Kuninga tagasitulek"! Tudengitele meisterdatud nädalapikkune programm, mis heitleb peadmurdvatel kristluse teemadel. vt karunädala kodulehekülge. Selle raames oksendan ja mängin ma kella 16st-18ni linna keskel perfomancis haiget inimest.

Alljärgnev on Rooma teatris lindistatud gladiaatorite võitlus. Juhtus see vähem kui nädal tagasi, sealsamas Iisraelis.

pühapäev, 16. märts 2008

neljapäev, 13. märts 2008

Greta: Halloo Märt!

Sa oled ikka huvitavates kohtades iga kord, kui sinust kuulen! Eriliselt vedanud on sul ikka... Heakene küll, räägin siis mis meil vahepeal toimunud on.

Emme on meil külas, mis tähendab hästi palju.

Esiteks on ta panustanud oma südant ja jupp aega selle peale, et viia välja vaibad ja tõmmata meil tolmu. Ja mina, kes arvasin, et sul oli asi kontrolli all, heh. Igas tahes, mul on tohutult heameel selle üle, kohe teine puhas tunne, kui korterisse sisse astub.

Teiseks ei söö ma midagi, mis ikka väga hea ei oleks. Käisime täna Tsink Plekk Panges lõunat söömas ja tegime kohvipausi linna peal. Très bon. Ehk interneti sõnastikujärgi: väga hea.

Kolmandaks jätan ära kõik tegevused, mis mul tavaliselt on. Siiamaani on ära jäetud emadegrupp, kodugrupp ja beebilaulmine. ”Ei” siis teistele ja ”jah” emmele. Kui jah, meil käis Anna-Maria külas, mis oli tore.

Viimane uudis on, et tal hakavad kõrvad valutama, kui ta jookseb.

Neljandaks ja viimaseks, emaga saab koos pulli. Olen ikka seda meelt, et inimesed saavad
vanemaksjäädes aina tüüpilisemaks. Tunned mu ema, toon näite:

Õhtul kui ta reisilt tuli, vaatasime Wilmaga aknast välja selleks, et näha, kuna ta autoga tuleb. Sattusimegi õigel hetkel vaatama: emme seisab auto juures õues ja pagasnik on avatud. Järsku kõnnib ta vaateväljast ära ja naaseb kolme teismelise tüdrukuga.

Kõigile jagatakse kotte ja šokolaadi.

Emme oli siis näinud kolm tüdrukut suitsetamas maja ees ja mõelnud et võiks neile šokolaadi anda. Siis oli tulnud meelde, et tal on nii palju kotte. Järsku aitavad nad viiendale korrusele tassida. Mõeldud, tehtud. Tüüpiline.

Lõpuks tahan mainida kaks asja.

1. Nägin täna lõunakeskuses ühte paari, kelle pulmas ma laulsin kaks aastat tagasi. Mees prantslane ja naine venelane, aga omavahel räägivad inglise keeles. Hästi sürr oli, ma ei tunnegi neid, aga tundsin ära.

2. Tundub, et olen loobunud sulle kirja kirjutamast, vaid kirjutan nagu sinagi blogi. Kui võrrelda selle kirja stiili eelmistega ei ole ta üldse sarnane.

Tervitused, Bellibone (ilus ja hea südamega naine)

Märt: Jeesusmees polegi kutu

Küsitakse, miks mõned on Jeesuse järele haiged. Üks hea põhjus võiks olla näiteks see, et mees tegi, mis mees ütles. Tõusiski surnuist ülesse. Käisin ta haual. See oli tühi.

Tegelikult on võimalikke hauapaiku Jeruusalemmas kaks. Üks on linnas, Via Dolorosa otsas. Sinna on mitmeid kirikud rajanud oma vundamendi ja kivid, mida saab mõnuga musitada.

Samas on inglased leidnud koha 19.saj lõpul kohas, mis oli algselt Jeruusalemmast pisut väljas. Kellegi rikka mehe haud, kus muuseas oli veel korralik veinipress ja linna suuruselt kolmas veetsistern.

Ja haud oli kasutatud, pisut isegi suuremaks raiutud. Aga tühi.

“What a heck are you looking for? Jesus you are looking for, is not here. He is alive!” oli ühe vana inglise giidi sõnum meile. Mulle see meeldis.

Siin ikka saab asju teada. Näiteks nägin mägedes kitse, sealsamas, kus kuningas Saul Taavetit taga ajas. Ühtlasi võis olla seesama tõug loomaks, kellest inspireerituna Taavet hirve-laulu tegi. Põnev.

Surnumeres on soola 33%. Mõni ütleb, et rohkemgi. Liigutama ei pea. Tegelt väga ei tasugi. Muidu läheb silma ja siis nutad tükk aega.

Ühte asja märkasin veel... Isegi kui siin on inimesi, kes usuvad, et Jeesus tõusis surnuist ülesse, keegi ei usu, et ma abielumees oleksin. Ammugi siis veel ühe tütre isa. Natuke muserdab see. Mis ma pean kuidagi välja nägema, et olla see, kes ma olen?

Ah. Pääasi, et Greta sina pead mind tõeliseks abielumeheks. Ja et sina Wilma ikka mind oma piltidele joonistaksid, suure, musklis ja rõõmsana.

Soolaselt maalt, kitse juurest, haua pealt.

pühapäev, 9. märts 2008

Märt: kivilinn

Shalom, shalom. Või peaks sulle ütlema “shalom sabat”, sest hingamispäev on täna ju sinul. Mul, nagu tead, oli see eile.

Kõnekad kivid
Meil Eestis, kui keegi ütleb kivi, siis silme ette tuleb killustikupuru, mis kuskil puiesteel. Või siis maalähedasemal inimesel tuleb heal juhul üks suur pirakas Maarjamaa põllujunn silme ette, aga ei midagi enamat...

Siin on aga asjad teisiti. Kogu Jeruusalemm on üks paras kivi (99% majadest on ehitatud samast dolomiidist). Seepärast peetaksegi Jeruusalemma kuldseks linnaks, sest valged kivid peegelduvad päikese käes heledasti.

Ja mäletad kui Jeesus noomis rahva südametust...siis ütles ta ju, et isegi kivid (teed, sambad, majad - absull, kõik) kisendavad Jumala poole.

Sama laks on kõrbes. Meie arvame, et kõrb on üks looklev ja lainetav liivameri, nagu Pärnu rand. Aga tegelikult on see siin hoopis üks kivide ja ainult kivide lagendik.

Mõtle, mida see tähendas, kui Saatan kiusas Kristus kivi-leiva jutuga! “Tee need leibadeks”.

Mina olin sealsamas kõrbes, ja kui aus olla - näljasena olles, kui keegi hakkab mulle kasvõi valgest leivast rääkima, minu visuaalne mõtlemine hakkab tööle. Kogu kõrb muutuks leibadeks! Suurteks ja väikesteks.

Tasub käia Iisraelis. Siin kohtad religioonide pundart. Näed nutumüüri ja tänavale visatavaid vaipasid. Siin hakkab süda kuidagi valusaks minema inimeste pärast.

Ja pea hakkab siin valutama. Ei tea, kas see on kuumusest või vedelikupuudusest. Nalja saab samas palju, 53 riigist on siin tegelasi, kõigil omad vigurid küljes. Mihkliga oleme saanud palju aega koos veeta -- ta on ikka lahe vend.

Paljud arvavad, et ta on üpris noor. Nii kahekümnega midagi. Teglt on 36. Minu puhul pakutakse 21. Kokkuvõte, põhjamaalased säilivad hästi.

Nagu surnumere kirjarullid.

laupäev, 8. märts 2008

Greta: Wilma pissis

Eksootikat kui palju! Päris omapärane käia sellistes kohtades, millest tõesti oled nii palju kuulnud, aga mitte näinud. Kuidas oli siis kõrbes ööbida? Mul omapoolt kõrbe-tunnet ei olnud magades, sest Wilma pissis keset voodit. Ja üks hetk hiljem oksendas minu koha peale.

Eile proovisin produktiivne olla. Läksin Tuuli juurde välja trükkima mingit taotlust, mis Soome haigekassa jaoks vajalikuks läheb. Ma meie arvutis ei saanud lahti. Aga nende printer ei töötanud. Läksin edasi linnavalitsuse kontorisse aadressi muutuse teatama. Aga oli kinni. Läksin koju ja tühjendasin postkasti. Aga postkastis oli üks kiri, mis oli tulnud tagasi millegi pärast... aga sain D-vitamiini poest ostetud vähemalt...

Liina käis mul külas eile õhtul, nad võib-olla tulevad täna ka Chrisiga mind lõbustama. See on vist kõik, mis täna toimuma hakkab. Muidu on mul plaanis minna vaatama kokkuhoid.energia.ee-st kuidas elektrit kokku hoida, heh.

Wilma muidu keerab nüüd mõlematpidi. Tahtsin sulle filmida, sest kohe kui panen teda selili keerab ta ümber. Aga kui ma tulen kaameraga jääb ta lihtsalt mind vahtima. Praegu magab ta ja keerab ainult unes.

Milline ilm on teil? Kas me pakkisime õiged riided sulle? Siin on päris ilus ilm täna, päike paistab ja on rahulikum tuul kui eile.

Homme hoian lapsi beebilingis kirikus, see on tegelikult täitsa tore. Mulle meeldib see lasteprogramm, mis suurematele lastele mõeldud. Naljakas on. Ja esmaspäeval tuleb emme!

Egasmidagi. Hoia end ja proovi kõrbest välja kasida ja mulle helistada!

Oled kallis!
g

reede, 7. märts 2008

Märt: siin tapeti 8 inimest!

Istun Jeruusalemma hotellis voodis. Ja vaatan telekast, et 8 inimest tapeti äsja just siinsamas linnas kõmm-kõmm-kõmm maha. Samas, kui täna mööda tänavaid jalutasin ja juudimütsikest endale ostsin, ei arvanud küll, et keegi hakkab siin õhtul kõmmutama.

Kuigi paljudel noortel poistel on siin sõjaväeriided. Ja tüdrukud politseimundrid.

Sina Greta oled aga Wilmaga tshillimas seal väikeses Eesti korteris. Kindlasti on sul seal hästi hubane ja mõnus. Oled söönud midagi magusat, ja aknast välja vaadanud ning näinud sadu Annelinna prussakaid õhtut öösse veeretamas.

Uudiste koha pealt veel seda, et meil tuleb pere-eelarvesse lisada lisaks juudimütsikestele (10 seeklit) veel sandaalid (80 seeklit) ja sokid (30 seeklit). Sest homme läheme kõrbesse ja ööbime siis telkides. Ei oleks ju normaalne seal botastega juustu panna?

Aga tead, kuhu ma saan järgnevatel päevadel veel minna? Õlimäele, kus Jeesus hinge tõmbas. Bedesda järve äärde, kus halvatu terveks tehti. Müüri äärde, kus siiamaani kuningas Saalomoni ja Heroodese kivid. Sinnasamma, kus Saatan ütles “Jeesus, kukuta end õige alla.”

Petlemmast, Ketsemani aiast, Taaveti-Koljati võitlusväljakust ja surnumerest ma mitte ei räägigi. Hehhehee!

Mõtle, milline kullavaramu see minu jaoks on! Täna, kui hotelli katusel olin ja linnatulesid oma pihu peal hoidsin, siis tajusin esmakordselt, et tegelikult see piiblimaailm on ikka hellalt reaalne.

Kui sellest vaid lugeda, siis ta läheb päev-päevalt muinasjutulisemaks. Tegelikult aga on see linn nagu teisedki. Siin lihtsalt käiakse juudimütsikestega, rabipatside ja relvadega. Aga siin süüakse banaani, kerjatakse raha ja saadetakse kirju koju, nagu teisteski kohtades.

Armastan sind, Greta! Leidsin kohviku, kus saab tasuta Skypeda, aga me oleme homme kõrbes. Saadan sulle sealt SMSe.

Märt Jeruusalemmast

neljapäev, 6. märts 2008

Gretalt: Tsau Märt!

Tore oli sinust kuulda! Eile, kui sõnumi saatsid, oli pool kodugruppi meie pool filmi vaatamas. Arvasime kõik, et sa juba Iisraelis oled. Kas te olite nagu mega-kaua Amsterdamis, või kus läks nii kaua? Igas tahes, kuidas läks reis, kus sa praegu oled, kuidas konverents on...?

Eile oli iseenesest päris tore päev. Elasin väikest viisi poissmehe elu nii palju kui Wilma lubas... rõõmurikkuja...:) sõin komme, tegin toitu viie mintsaga, vaatasin House'e ja ei koristanud üldse. See muidugi maksis kätte õhtul, kui tahtsin sõbrad kutsuda, heh.

Käisin ka Reena poolt läbi kiirelt, poissid olid päris haiged. Vaesekesed, aga samas oli huvitav neid vaadata, sest oli kohe näha, et haiged. Punased põsed, rähmased silmad ja tuhat korda vähem energiat kui tavaliselt. Oskar ei reageerinud isegi kui Wilma tuli, mis ei ole päris temalik. Armsad kuidagi... Rääkisin ka Nännaga veits juttu, kes oli heas tujus.

Kodugruppi saime ühele poole kahe tunniga eile, ikka palvetasime ka teie pärast. Päris hea asi, Tuuli sai ka omale auto eile, s.t. nüüd saab ta ise ringi panna lastega. Eks ma ise ka naudin seda vabadust, kui sina ära oled, heh. Mitte et ma väga sõidaksin, aga sellepoolest naudin ma auto olemasolu oma mõtetes.

Wilma praegu magab. Muidu läks magamapanek hästi, aga ta muudkui saboteerib seda asja oma väikeste, kleepuvate lutti väljatõmbavate sõrmedega. Kohe kui ta nagu oleks magama jäänud, tõmbab ta lutti välja ja ärkab selle peale... Noh, tead ise kah... Ta on olnud hullult heas tujus hommikul, ainult naeratas mulle. Saadan sulle kaks värsket pilti.

Täna lähen kunagi hiljem Janice ja Lindeni kriisikeskuse avamisele, pidi torti saama, heh. Tegelt päris suur sündmus, nad on ju hullult kaua teinud tööd selle nimel! Jepp, muud programmi ei ole, ainult proovin loobuda laisklemisest ja saada rutiinseks koduemaks jälle.

Kirjuta sa ka, millega sa tegeled, kullakallike! Praegu pean hästi vastu, aga proovin mitte mõelda sellele kui hiiglapalju hakkan sind igatsema enne kui sa lõpuks koju jõuad! Kas skype'i saad kasutada?

Armastan sind!
g

kolmapäev, 5. märts 2008

Kallis, ma sõidan Iisraeli

Täna see siis juhtub. Sõidan kodust minema. Nagu kulunud juttudes kombeks, mees läheb komandeeringusse, naine jääb üksi lapsega koju.
Kirjutan seda kirja Tartu-Tallinn maanteel, bussis. Varsti läheb lennuk, ja läheb ka see kiri läbi blogi Gretale ja 4-kuisele Wilmale. Mõnes mõttes siis olen nagu Pushkin - kirjutan avalikult nais(t)ele.

Ma olen viimastel nädalatel kogenud, et inimestel on kahesugune reaktsioon Iisreali suhtes:

1. "Oh, äge. Tahaks ka. Ma olen alati tahtnud sinna minna." (piibli-inimesed)
2. "Vaata, et sa seal surma ei saa. Seal on palju relvi." (teleka-inimesed)

Tegelikult vaevalt ma seal kõike näen ja kuulen. Aga tean, et kohtun seal inimestega, kes kudunud ülemaailmse järgmise generatsiooni juhtide võrgustiku. Ja ilmselt saan parema aimu ka ise, milline tegelane see Kristus siis oli. Ja kui suured jalajäljed ta tegelikult sinnamaile jättis.

Aga pääasi, et parema mehena tagais tulen. Kirjutan sulle varsti. Jään ootama su kirja.
Ikka armastusega,
Märt

teisipäev, 4. märts 2008

pühapäev, 2. märts 2008

Kurb pulmatunne

Eile hakkas uus organism eksisteerima. Abielu nimega Keernik. Tegelased nimega Hannes ja Maria, nemad kes 7. septembril 2007 kihlusid. Olen ikka ja jälle mõelnud, et tegelikult on pulmad minu jaoks kurvad.









Nagu jätaks sõpradega hüvasti. Nagu enam neid ei oleks. Ütleks "adaa".





Tegelikult olen ma üsna veendunud, et meil saab Keernikutega veel üsna palju pulli tulevikus... aga ikka, sihuke kurb tunne. Aga teie, minu esimesed blogilugejad - Maria ja Hannes - jääge ikka noorteks ja tulge siia korterite vahele, teeme pulli!

Peale selle. Vaadake kui ilus kitarrimängija mu abikaasaks on.