Mina ja isa tegime täna tööd. Kuigi olen hoopis ajakirjanikuharidusega, on ikka tore teada, et midagi sae ja trelliga oskan minagi. "Sinust võib isegi asja saada," ütles minu kiilas ja hallipäine isa.
Eks ma vaja füüsilist tegevust ka selleks, et ei peaks mõtlema. Muidu ma ainult mõtlen ja nähtamatute asjadega tegelengi. Vaimulik, nagu ma olen.
Pinget on tegelikult palju. Isegi minu üks suurimaid toetajaid, vanaema, ütleb vahest nagu muuseas, et tõeline töö on kätega tehtud töö.
Väga lihtne on sattuda ületöötamise nõiaringi. Muudkui otsid inimeste tunnustust, ja lõpuks teed rohkem kui vaja. Või lihtsalt salauhkusest ei taha hinge tõmmata, vaid ikka tõestada, et suudad selle kõik välja teenida...
Aitäh, et mind armastate. Eriti tore, kui sellisena nagu ma tegelikult olen.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
füüsilises töös on midagi erilist. Austraalias kirsside, mangode, avokaadode korjamine ja lihatükeldamine (küll müra ja külma tõttu veidi vähem) olid enamasti väga rahuldustpakkuvad.
Vahel tulid väga head mõtted ka pähe.
See tunne oli tapamajas küll eriline, kui mõtlesin - et täna töötan nii, nagu Jeesus oleks mu ülemus ja palvetan oma töökaaslaste pärast. Päris võimas tunne oli.
Mu vend läheb ka Austraaliasse. Praegu ta jalutab 15ndat tundi Tallinna poole.
nii palju siis füüsilise töö tõmbest.
Postita kommentaar