On ju nii, et see on tore, kui inimene on kõrgelt motiveeritud tegema häid tegusid? Aga tegelikult on see ju ka kole, kui need motivatsiooniallikad on räpased ja väga egoistlikud?Evangelism (kristluse rõõmusõnumi põhjendamine nii, et inimene seisab otsuse ees) võib väga vabalt olla tegelikult võimumäng. Et kumb kumma ära veenab? Kas võidan mina ta oma usuga, või tema minu?
Tegelikult on see ju räpane mäng sellisel juhul. Ja evangeelium on evangelismist sellisel juhul kaduma läinud. Nii sürrilt kui see ka ei kõla.
Sama moodi tõi üks vend täna välja, et äratõestamise-vajadusest võib samuti rääkida igasugu piiblikirjakohti. Aga eks seegi ole räpane. Kui ma tahan inimestele tõestada, et ma olen hea ja jumalakartlik, siis ma olen ju aheldatud nende reaktsioonide külge...
...ja tegelikult olen ma teinud Jumala väiksemaks kui inimesed.
Mind peaks ikka motiveerima see, et olen patune, aga armu läbi päästetud. See lihtne sõnum ristist.
Mis sind motiveerib pingutama?
4 kommentaari:
Olen mõelnud, et kas inimene üldse saab olla päriselt ka mitte egoist. Ma arvan, et tegelt ei saagi. Ikka tahaks, et endal oleks hea. Mõned siis võtavad teiselt midagi ära, et endal oleks rohkem ja oleks hea, teised annavad midagi, ikka et endal oleks hea. Võibolla on inimene lihtsalt niimoodi ehitatud.
Miks Lind laulab?
Õpilased esitasid õpetajale palju küsimus Jumala kohta.
Õpetaja ütles: "Jumal on tunnetamatu, teda ei ole võimalik tunda. Kõik, mida me tema kohta ütleme, iga vastus teie küsimustele moonutab tõde."
Õpilased olid hämmingus:
"Miks sa siis üldse kõneled meile Jumalast?"
"Miks lind laulab?" vastas õpetaja.
Linnul ei ole õpetust, vaid laul.
Mati juttu räägib ka emeriitprofessor Amotz Zahavi, Tel Avivi ülikoolist, kes on terve oma elu uurinud linde ning seletab, et altruism ongi tegelikult egoism - see on oma maine tõstmine. Aga selle pärast ei pea muretsema. :) järelikult on see win-win olukord...
Kui otse sinu küsimusele vastata, siis mind motiveerivad lapsed. Minu lapsed. Ja minu laste lapsed, kes kunagi, loodetavasti mitte enne kui 10 aasta pärast, tulemas on.
Ma tahan, et neil oleks elu, millist mina endale igatsesin siis kui ma laps olin. Ok. väikeste mööndustega. Aga see teeb minust parema inimese.
Aga sulle üks küsimus (jälle).
Mis asi on patt? Tapmine.. olen nõus. Üheselt ja selgelt. Kuid, kas kärbse ja prussaka tapmine on ka tapmine? Aga mis on need patud, mida sina teed?
Kas seda saab mõista samamoodi, kui et meie kodus on meie lastel reeglid. Nagu Jumala lastel on omad reeglid. Ja siis kui meie kodus, meie lapsed meie reeglite vastu eksivad, siis see oleks kui Jumala lapsed oleksid eksinud Jumala reeglite järgi ning seda nimetatakse patuks.
Kas Jumala reeglid on 10 käsku?
Kas need uuenevad ajaga? Näiteks kas kiiruse üleamine või internetis halbade kommentaaride kirjutamine võiks olla patt?
Kuidas Sina mõtled? Kuidas Sina neid asju näed?
See on huvitav. See on isegi väga huvitav minu jaoks. See on nagu mõne võõrapärase kultuuri uurimine. (mis ta tegelikult ju minu jaoks on).
Claara
Postita kommentaar