Märdipäev

On minu päev. Ses suhtes olen ma ikka tegija. Väärin täiega au ja tähelepanu. Igasugu SMSe ja kommentaare. Palju õnne või siis, palju õnnistusi.

Mõtlen tegelikult tihti nii - seda, et olen tegija. Ja et väärin sellekohast tunnustust.

Aga samas olen viimasel ajal märganud sellest ka halbu tagajärgi... näiteks

1) vestlustes ootan head tagasisidet (või ma lähen natuke kinnisemaks) 

2) raske teha koostööd inimestega, kes mind ei väärtusta (kuigi nad ise on väärtuslikud)

3) raske paljusid võõraid ja tuttavaid inimesi usaldada.

Märdipäevad meie elus süvendavad meis arusaamist, et me peame kätte saama oma nime-väärilise tasu. Ja me ootame seda, kuigi keegi ei suuda meile seda piisavalt anda.

Tekib andestamatus. Ma ei suuda andestada inimestele, kes mitte-kunagi ei näe mu väärtust. Mul on raske andestada, sest ma ei suuda uskuda, et Jumal mind nimetab iga päev MÄRDiks suurte tähtedega. Et olen ta kallis poeg.

Mul on raske uskuda, et mulle on andestatud ja Jeesus ise läks ristile minu pärast. Aga õnneks on mul võimalus nagu sinulgi meelt parandada ja uskuda Jumalasse - Jeesusesse.

Märdipäev on lõpuks tore päev. Lihtsalt tuleb vaadata JEESUST ja öelda, tegelt on see ka tema nimepäev.