Kas ma tapsin tuvi?

Kui mul inimestega midagi rääkida pole, siis läheb teema tuvide peale. Ilmselt seepärast, et nad teavad, kui emotsionaalselt olen ma püüdnud oma kodu nende n-ö rahu ja armastuse sümbolite eest kaitsta. Täna olen jälle emotsionaalne... Kas Ma Tapsin Tuvi?

Veel mitte. Aga põhjust on palju!

Nimelt on asjalood nii, et me teeme väikese Saare-perekonnaga (2,5 liiget) Annelinna rõdul remonti. Värvime vanad puulipid valgeks, metalli mustaks. Pahteldame ja krohvime seinad... loodame ka puitpõranda panna.

Aga see on praktiliselt võimatu! Iga kord kui me kodust ära läheme, tulevad kinnisvara-linnud ja situvad kogu rõdu täis. Ma ei tahaks siinkohal teisi sõnu kasutadagi: otseses mõttes tulevad ja laovad oma sisikonna kõigi oma kõhusolnud karvadega meie värske värvi peale.

Oleks see siis tavaline ess! (ess tähendab eesti keeles linnukakat) Aga ei! Nende väljaheite eripära on see, et see söövitab läbi värvi ja kõik see kallihinnaline vahukooresarnane kreem, mille me poest soetasime - see hakkab puhastamise käigus maha tulema.

Praegu on Greta Soomes. Mis saab aga siis, kui ta tuleb tagasi? Aasta ema Margit Lail ütles mulle eile, et mehe ülesandeks on luua naises kindlustunne, et ta julgeks saada emaks. Praegusel juhul ma mehelikkuse peaülesannet igatahes täita ei suuda...

Millise relva tõstsin ma täna?
Kui tahate teada, mis ma tegin - lugege postitus lõpuni! Järgnevalt aga kaks visuaalset näidet sellest, millised nuhtlused on tuvid Kiluvaraste ja SherlokHolmside pealinnas. Võib-olla peaksin Jumalat tänama, et meil nii hull ei ole?

Riia tuvid
Riias on asi kuidagi eriti jõhker. Kesklinnas, ma mõtlen...Kohe kui bussi pealt maha astud, tervitavad sind elu poolt räsitud linnuräbalad. Mõned on paksuks söönud, teised on veidi nõrgemad ja nokkadega läbi pekstud. Nagu kaks Lätit.
Ja kui tänaval kõnnite, siis jälgige, kuidas need tuvid käituvad! Te avastate ühe eriti võika kaklusviisi... nad nimelt pistavad omavahel pead kokku, keerutavad kaelasid ja üritavad leida võimalusi, et nokk teisele kõrri lüüa. Tõeliselt võigas! (Väga paljudel tuvidel olid kaelasulgede asemel punane rind)

Ja kui otsite endile söögikohta, siis valige koht, mis ei oleks muu maailmaga ühendatud. Vastasel juhul juhtub nii nagu minul ja Gretal. Lähete Hiina kiirtoidurestorani, samal ajal lae alla lendamas tuvid. Jälgivad, keda rüüstada, kelle laua peale hüpata. Ja kui te neid sama õnnelikult jälgite nagu mina, siis võite isegi tabada selliseid olukordi, kus nad omavahel paarituvad (aga see on vist nende domineerimissoovi märk).

Riia tuvid on tõelised raisakotkad!


Londoni tuvid
Ja kui me Gretaga nädal tagasi Londonis olime. Siis teate, millised tuvid me sealt leidsime...?

Õigem vist oleks öelda: tuvid ja tuviinimesed. Nagu "Home alone´s". Mäletate?

Selline tuvinaine, kes kõiki tibupoegi oma hiiglasuurest südamest toidab. Tõeline karakter, keda Eestis võib leida pigem kassnaise kujul.

Olime just tulnud Speakers Cornerilt (vt postitust sel teemal) ja suubusime Marble Archi poole. Selline ajalooline värav, mille alt saab metrooga minema kihutada... aga enne kui me sinna maa alla vajusime, leidsime selle Tuvinaise.

Seal ta istus, pea kohal lehvimas eri riikide lipud, Eesti sealhulgas! Ta oli pisut küürus ja jälgis elu enda ümber, ei teinud väljagi, kui ma teda pildistasin...

Ühes käes oli röstsaiapakk, mida avades kogu ta keha sai kaetud nende tiibadega needuste poolt. Ja teises käes... ARVAKE ÄRA, mis asi?

Õige vastus on "salvrätt". Kummastav, aga seda ta kasutas selleks, et kord minuti jooksul sooja essu maha enda valgelt mantlilt maha pühkida. Huvitav, mida tema seda tehes mõtles?

Ja imelik, millise missiooni on inimesed endale siin maailmas leidnud.

Mis relva ma täna siis tõstsin tuvide vastu?

Seekord kasutasin sedasama soovitust, mille sain Greta õe-elukaaslaselt Muratilt. Ta on türklane, kes Saksamaal üles kasvanud ja nüüd Inglismaal kihlveokontoris sõlmib suuri lepinguid. Tõelise jalgpalluri välimusega musklis tüüp...

Tema soovitus:
1. Võta kilekott
2. Seo see rõdule
3. Oota tuult
4. Ja jälgi, kuidas lollid tuvid arvavad, et see on võõras tuvi.

Elame näeme, kuidas läheb. Senimaani aga...
"Greta. Kui sa varsti koju tuled, siis tea, et see on ka sinu kindlus! Ja kui muu ei aita, siis kuulutan tuvidele maailmasõja. Sina oled alati tähtsam!"

Varem samal teemal:
"Tapaksin ma tuvi?" (30.märts, 2007)