Olin Londoni ja Tartu vahel. Kiluvaraste pealinnas, Riia lennujaamas. Mu mobiil helises üle pika aja esimest korda, erkrohelisel ekraanil vilkus hüüdnimi Emme... Emme... Emme...Kuid meie vestluse peamõte polnud mitte ema-poja suhte värskendamine, vaid hoopis midagi tõsisemat!
Mu õde ja õemees. Ühtlasi selle blogi lugejad. Sõitsid Haapsalu lähistel autoga sedasi, et see käis teelt välja, ülepeakaela.
"Kui Liis peale matsu toibus, oli Henry ta kõrval poollamavas asendis," kirjutas Peep tund tagasi Skypes. Ma ei tea, mida see täpselt tähendab, aga ju siis on meditsiiniliselt midagi tähendusrikast.Kutsuti kiirabi. Ja tuttavate palvekäed. Mõlemad on vajalikud.
Palveta sina ka!
Kuigi ma ei tea, mis seis seal Haapsalu haiglas hetkel on (kusjuures, seal olla ka Daniel)... tuleb homme hommikul uus info.
Peaasi on hetkel aga see, et:
1. ei oleks varjatuid vigastusi selgroo kaela piirkonnas
2. ei oleks sisemisi verejookse
Nad on mulle kallid inimesed!
Ning kallid siinpool, hoidkem neid oma pisikestes palvetes!
(jätkub...)
(varasemad üleskutsed sarnasel teemal)
5 kommentaari:
Liis ja Henry lasti täna hommikul haiglast välja. Henryl on vaid ühes ribis mõra.
Palve on teele saadetud.
Ei saa vist just palvetamiseks seda lugeda, aga mõtlesin kindalsti päris palju sellele täna.
Tore, et nii õnnelikult kõik lõppes!
It was great to have you and my sister visiting:)! You haven't been writing on your blog for 2 days now, but I suppose you are busy!
Take care!
aitäh teile! viimane postitus (ehk, sellest järgmine) on pühendatud teile:)
Sara. Thank YOU for letting us be there. This was you, who made the london into London!
Take also care.
Postita kommentaar