Meie perekondlik reis Ardusse läks sama kalliks kui minu onu ja tema naise reis Indiasse. Pull lugu juhtus nii, et lasin naise rooli taha. Ise tahtsin autost töötada ja terve Tartu-Tallinn tee teha rahulikult telefonikõnesid.Siis aga nabis meid kinni politsei, eraautos. Mõõdupüstoliga. Ja käskis Gretal nende autosse minna.
Tuli välja, et olime kohas nimega Ardu, kus piiranguks 50km/h. Meie kiirus aga oli 93km/h.
"Mulle öeldi, et ma olen Schumacher," tuleb Greta naerdes tagasi. "Maksimumkaristus on 12 000. Aga õnneks see oli esmakordne rikkumine."
Nõndaks saimegi siis kuus tonni. See aga on sama palju, kui onu Peetri ja tema naise reis Indiasse. Njaa... mu kallis isamaa.
7 kommentaari:
Mida siin nutta, Ei tasu kihutada!
Ei vedanud teil seekord.
"pull lugu"...
"naersime"...
??
lubatust pea poole suurema kiiruse peale????...
mis tähendab "ei vedanud"?... vedas ja kuidas veel - õnnetust ju ei juhtunud, keegi lohaka liiklushuligaani tõttu kannatada ei saanud... puhas vedamine ju...
ega teil last ikka autos ei olnud, eks?... ses mõttes, et no vähemalt oma lapse eluga ikka ei riskinud?... no nii, naerdes, ma mõtlen??...ses mõttes, et kiirusepiirangud teedel üldjuhul ei ole sinna "pulli" pärast tekitatud - neil üldjuhul on mõningased põhjendused...
*mitte, et mul kunagi ei juhtuks, aga ma vähemalt, ei pea seda hiljem naljakaks...
Ardus on linna piiril ka kiirusemõõtja, millega saab kontrollida, et asulasse sisenedes oles õige kiirus :)
Isamaa nüüd küll süüdi ei ole, kui alevist läbi kihutaja trahvi saab. Ardu elanikuna ma ainult plaksutaks, ilmselt on neil ammu kõrini ...
Hea, et sellise postituse tegin. sain uusi kommenteerivaid lugejaid:)
Märt!
Kiirusepiirangud on mõeldud selleks, et peredes pole leina, mitte selleks, et kihutajaid kiusata.:-(
Postita kommentaar