neljapäev, 15. mai 2008

Kirjutatud on...

Kindlasti on mul väga palju skeptilisi aga siiski avatud silmadega lugejaid. Ma pean teie suhtes siiraks jääma ja ütlema, et teate, mulle teevad ka haiget paljud. Näiteks keskealised eestlased.

Kui vestlen selle generatsiooniga, siis kuskilt ridade vahelt immitseb neist välja mingisugune kibestumus piibli suhtes. Nende suhtumine justkui räägiks, et nad on inimesed, kes on olnud kunagi samasugused nagu mina (23-aastane), ja uskunud omal ajal nagu mina.

Aga enam mitte.

Kibestumus. Mitte selline tark läbisettitud arusaam. Pigem selline hapu mälestus õunast, mida loodeti leida magusana.

Mõned neist ütlevad, et piibel on tõlgendamise küsimus. Teised ütlevad, et piibel on kohati väga kitsarinnaline (mulle tundub, et enim just seksuaalsuhete koha peal nähakse okkaid). Ja kolmandad on jäänud kinni piibliseikadesse, mida nad ei suuda ratsionaalselt ära seletada (et ikka kes kirjutas Ketsemani aia palved üles, kui kõik magasid?)

Aga kui mina vaatan piiblit, siis ma näen, et Jeesus (kujuta ette: Jumal inimnahas) käitub paljuloetud pühakirja küll teisiti.

Ta on 12-aastane ja keset pidustusi Jeruusalemmas istub õpetajate keskel, neid kuulates ja neile küsimusi esitades.
Ta on tagasi oma kodukülas Naatsaretis ja avab sünagoogis vana-testamendi raamaturulli, kommenteerides "täna on see täide läinud!"
Ta on maailmavalitseja Saatanaga kõrbekivide keskel ja strike´b julmalt vastu, lausetega: "kirjutatud on", "kirjutatud on", "on öeldud".

Meie keskealine generatsioon on "kirjutatud-on-tões" pettunud. On ju vähe selliseid, kes piiblit üks-ühele võtaks. Ja sellega on kaotatud võime näha piiblit sellisena nagu ta ütleb end olevat, tõesti toimivana, elumuutvana. Ja selle eest on justkui preemiaks saadud üks hapu õun.

Aga mina tahaks võtta snitti pigem Jeesuselt.

10 kommentaari:

kukupai ütles ...

Jeesus ütleb: "Kirjutatud on.... aga MINA ütlen teile ..."
Seda meelevalda meil ei ole.

eff ütles ...

imelik, aga ka mulle on just viimasel ajal silma- kõrva jäänud kibestumus ja kahtlustav hoiak, mis omane just sinu poolt nimetatud eagrupile...ja mitte ainult Piibli suhtes, vaid üldse...inimsuhete, võimaluste, kogemuste suhtes. ma arvasin, et olen ise viimasel ajal võib- olla mingil põhjusel liiga tundlik sellise negatiivsuse suhtes, aga ma polegi siis ehk ainuke.
loodetavasti ei saa minust ühel päeval ühte samasugust tõsist ja karmi mutti...

Ennww ütles ...

Ja mina tunnen, et mind on praegu visatud mingisugusesse üldisamise katlasse, kulbiga segamini segatud ja öeldud et näed - selline sa oledki.

Sest hoolimata kõigust ponnistusestest olen ma oma 40+ aastaga keskealine.

ja ikkagi ei tahaks ma nõustusa sellise kategoorilise mõtteavaldusega, et TEIE SEAL olete niisugused ja naasugused, aga MEIE SIIN oleme palju paremad :)

Ja ma tahan veel öelda, ni Märt sulle, ja eff, sulle ka, et ,mina ei võta seda hoiakut enda suhtes vastu! Ma ei nõustu olema kibestunud ja Piiblit mitteuskuv sellepärast, et ma justkui peaksin niisugune olema. :)

eff ütles ...

õigus, Enn, see oli tõesti üldistus ja sinu ning väga paljude toredate inimeste kohta see ei käi. lihtsalt tekkis kohe Märdi jutuga seos, et just viimasel ajal olen just selliste pahurate ja kibestunud keskeale lähenevate inimestega kokku puutunud ja see on mulle kuidagi eriti teravalt silma jäänud, mitte et ma seda eriliselt teatud inimestes otsiksin. ega see siis iga päev nii ei ole:)

Maria ütles ...

Vanarahva tarkuseterad ei pruugi tänapäeva maailmas enam väga 100% täppi minna. Samas on ikkagi enamus tarkust aegade algusest peale olnud muutumatu. Kas see tarkus on siis piiblis, vanasõnadena või muistendites.

Tegelikult on kummaline, et üks raamat on niivõrd kuulus. Ma arvan, et see on raamat mida teab kõige rohkem inimesi maailmas.

Kuid nagu ka vanasõnades ja muistendites jms on ka piiblis teinekord tõde ridade vahel. Mulle meenub, et sa Märt kunagi kirjutasid ühe postituse sellest kuidas piiblis on kirjutatud näiteks seksist. Oli seda vist meega võrreldud vms.

Ja nagu maailmas ikka, siis iga inimene loeb või kuuleb just seda mida ta parasjagu tahab. Valikuline kuulmine on meile kõigile kaasa sündinud.

Kujuta ette, et sa räägid saalitäiele inimestele mingi loo. Sellel lool on sinu jaoks tähendus. Ja sellest loost saab korraga mitu lugu. Iga inimeseni jõuab sellest loost mingi erinev versioon.

Ja kui seda lugu räägiks keegi teine, isegi kui ta räägiks seda täpselt samade sõnadega, siis paneks ta rõhud ikkagi teistmoodi ja sellest loost saab hoopis midagi muud.

Nii on ka piiblisse ja jumalasse suhtumisega. Inimene on karjaloom (ajaga küll järjest vähem ja vähem).
Tal peab olema midagi millesse uskuda. Eriti siis kui on raske. Kui sa usud teadusesse ja see teadus laseb su vähihaigel lapsel surra, siis pöördud sa oma mõtetes hoopis loodusmeditsiini poole ja süüdistad teadust saamatuses. Või siis arsti või jumalat. Sest raskel ajal on väga vaja ka kedagi süüdistada. Süü ei saa õhku rippuma jääda.

Positiivne mõtlemine ja hoiak nõuab pingutust. Palju lihtsam on olla negatiivne.

Ja veel üks mõte.. Paljusid lapsi hirmutati vanasti jumalakartusega.. . Kas hirm jumala ees on normaalne?

Kirjaklamber ütles ...

üldistamisega läheb ikka enamjaolt rappa
mina olen ka üle 40
aga mulle meeldib elada ja lahe on minu meelest
ja hästi palju on toredaid inimesi ka
ainult usklik pole ma kunagi olnud, 23 aastasena ka mitte
miks hapu õun, miks ma peaksin tahtma usklik olla?
ma olen ma ise ja enda ning maailmaga rahul ka ilma usuta

maqrada ütles ...

inglise keele opetaja kambodsalane ei teadnud Piiblist mitte kui midagi, ja ma pakun , et ta pole ainuke

Elina ütles ...

keskeas läbib inimene väidetavalt oma elu suurima kriisi, saab oma suurimad õppetunnid vms(kui saab). jeesuski oli juba oma vägevat misjonitööd tehes kergelt keskealine...ma ei tea, keda mina kõige rohkem kardan, kas kriisis 2-aastast, kriisis 14-aastast või kriisis 35-aastast. ühtviisi hirmuäratavad ja jaburad on natuke kõik. kõige vähem tahan tegelikult vist ühes lauas istuda elu täiel rinnal nautiva rõõmsameelse keskealise ateistiga.

m2rtsaar ütles ...

Tõnu Lehtsaar on öelnud, et igasugune jutt keskeakriisist on välja mõeldud ja üks suur müüt. Tema kõrval istus sel hetkel samuti keskeas meie kadunud Mart Kull, ja temagi noogutas takka.

Elina ütles ...

tahaks loota, et see nii ei ole. oli tal mõni tõestus ka selle müüdi kummutamiseks? kriisid on minu meelest asjad, mille läbi inimene jõuab nagu järgmisele tasemele oma eluga, kirgastuvad vms.
Arvo Pärt ja K.G Jung on 2 esimest pähe tulevat näidet, kes tegid suure läbimurde peale oma keskeakriisi.