Südamevalust

Kui me Gretaga täna kinos olime, siis sain lõpusupakate ajal pahandada. Et miks ma teda aeg-ajalt ei vaadanud? Minu lihtne põhjendus oli selles, et imelikul kombel - seda naistekat vaadates - tundsin, et roiete taga on valutav süda.

Valus oli inimeste pärast. Ei teagi miks... seda juhtub vahest. Filmist näed sümboleid ja mõtled muudkui teatud inimestele, nende valikutele, olukordadele. Mõned teevad lolle otsuseid... mõned on teiste lollide otsuste ohvrid...

Igasugu inimesi leidub.

Neid, kes haiget teevad. Neid, kellele mõeldes saab haiget. Ja neid, kes haige südamega.

Mina vist kuulun viimaste hulka.

Tegelikult on asi nii, et usklikuna usun, et need on olukorrad, kus tuleb eriliselt mõne inimese pärast palvetada. Nagu Püha Vaim isiklikult paneks kellegi südamele. Ja alles hiljem, mõnikord hetki, mõnikord päevi, teinekord aastaid -- saad teada, et see oligi seal põhjusega.

Tore, et valudki olemas on.