Rulaga poiss

On sinust kõndinud kunagi mööda mõni muretu noor? Käes kokapudel ja rula. Kõndimas kaubanduskeskusest välja päikese kätte, et kimada mööda asfalti ja vilistada täiskritseldatud kooliseintele.

Mulle ütles täna perearst, et Märt Saare noorus jäi vahele. Oli kord lõbus poiss, aga nüüd peab kõike tõsiselt võtma. See perearst oli minu peast hallinev ema. Kes ikka vahest und ei saa. Njah.

Ma ei taha mõelda, et tal oli õigus. Sest minu jaoks oli saada täiskasvanuks täitsa omaette eesmärk. Abiellumine Greta oli tõeline seiklus (millest võib kuulda 6.-7. juuni Risttee date-seminaridel!).

Ja lapse saamine oli täiesti loomulik osa abielust. Ja teine laps on justkui veelgi loomulikum! Siis peab olema olemas ka auto, mille eest hoolitseda. Ja järgmisel aastal juba suurem korter... või äkki mingi maja, mida vaja meeletult remontida?

Ka esimene hiigellaen on tapetud.

Aga kuhu jääb elu, küsiks rulaga poiss?

Mis elu? Mees, ma olen kiirteel!