Loodame parimat, eeldame halvimat

Me oleme kääridega inimesed. Ühelt-poolt loodame parimat, soovime õnne ja rahulolu. Puhkust ja küllust. Aga kui konkreetsete olukordadega ja inimestega kohtume, siis mulle tundub - et eeldame halvimat.

Inimene, kes on tõsine, mõtleb meist ilmselt halvasti.

Auto, kes meid täis pritsis, tegi seda ilmselt meelega.

Kodu, mis naisel jäi koristamata, on selline just laiskusest.

Laps, kes teises toas on vaikne, teeb kindlasti pahandust.

Jumal, kes ei vasta, ei kuula ega huvitu.

Aga mis siis, kui homme ongi raudselt veel hullem Masu, aga Jumalal on selle eest masust suurem plaan?

Mis siis kui laps hoopis jäi pahanduse asemel magama, kodu lihtsalt ei jõudnud koristatud saada, auto pritsis mind täis kogemata ja inimene ei ole mitte tõsine...

...vaid mõtleb sügavasti ilusaid mõtteid.