Aga nädal sai mööda ja nüüd võib kergemalt hingata. Ja lisaks päevikusse naasmisele, olla väga tänulik!
Nimelt olid meil see nädal Verepäevad. Aitasime hiigelsuurel süsteemil, TÜ kliinikumil värvata uusi liikmeid. Nad panevad küll hunnikute viisi raha magama, aga paraku tihti tulemusteta. Mõtlesime siis, et kuna usume, et meie kutsumuseks on ühiskonda teenida ja ligimesi armastada, ja usklikena peaks ka värbamine üsna tuttav teema olema (eh-he), siis selline panus on ju otse kümnesse.
Nüüd tulemustest. Eelmine kord saime 17 uut doonorit. Seekord 51!
Eriti kõhtukõdistav oli aga see, et enamus on neist 51-st esmased doonorid. See tähendab, nad mitte ei andnud 450milliliitrit vedelikku, vaid on palju suurem tõenäosus (ligi 70%), et neist saavadki nüüd elupõlised elude-päästjad! Võimas ju.
Ma tean, et mõned, kes seda postitust loevad, on sellest nädalast suht väsinud. Tahan, et te teaksite: mitte keegi kliinikumi töötajatest, ega veresponsor-tudengitest ei andnud negatiivset tagasisidet. See läks kõigile korda!
Me võime mõõta oma tööd milliliitrites, aga on asju, mille mõõtmatu tähendus ei tule kunagi ilmsiks. Aitäh teile, et te teisi teenisite, alati vilju nägemata!
PS. Mõned on küsinud, et miks me ei teinud selle projekti käigus rohkem propagandat Risttee kogudusele. Ma arvan, et kui me tahame teisi teenida, ei pea me esimese asjana ja alati ilmtingimata kuulutama oma nime. Kui me isetult teenime, tagamõtteta, küll ka see nimi ilmsiks tuleb.
Ja propagandavõimalus on kõigil ju alati. Sel pühapäeval hakkab suur suhete-seeria! Räägivad spetsialistid, palju kogenumad kui minusugune suhteekspert. Ning ma usun, et igaühel on vähemalt üks sõber, kes vajab seda sõnumit rohkemgi kui verd. Kutsu tema!
Sinu elu võib muuta teiste elu. Aitäh kõigile veelkord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar