Kuigi blogimist on võrreldud ahelsuitsetamisega, katkestatakse need kaks inimhaaravat tegevust erinevatel põhjustel. Mõlemad on küll sõltuvusttekitavad, ent sugugi mitte sarnase viimase peatükiga.Ehk, siis.
Kuidas jätta maha suitsetamine?
Ja kuidas mitte jätta maha blogimist?
Olen näinud oma elus mitmeid inimesi, kes on püüdnud üle kümne korra jätta suitsetamine maha. Aga kohe mitte ei suuda...
Viidatakse sellele, et iseloom on liiga nõrk, keskkond liiga tugev ja üle-üldse... igasugu valevabandusi leiab ju ka! Näiteks see, et kehakaal püsib normis ja närvid rahulikena. Kuigi tegelik põhjus hoopis muus.
Nimelt selles, et need, kes on suutnud sõltuvuse maha jätta, on leidnud selleks põhjuse. Uue missiooni, kui lubate. Asetanud vana ja uue elu kõrvuti ja teinud oma otsuse.
Näiteks, minu Greta üks iidolitest, rokkstaar Petra. Oli pohmell-koomas ja lebas diivanil,
abikaasa higisena tubasid koristamas. Siis sattus mehe pilk oma väikesele vaibalmängivale lapsele. Lapsele, kelle isaks ta pidi olema...Ja mehe elu sai muudetud! Tõsi küll, talle osutas abikäe Jumal.
Aga blogimine! Kuidas sellega on? Miks ma näen oma RSSi-lugejas üle kahekümne blogija, kes tegelikult enam ei olegi blogijad? Kuidas küll juhtus nii, et see hea sõltuvus on maha jäetud?
Jällegi... Blogi-inimene toob sarnaseid põhjendusi suitsetajatega. Ütleb: "oh, nii kiire on" või et "mina ei ole mingi kirjutaja". Kui aga näidata sellele inimesele, et igal inimesel on täpselt sama palju aega ning kirjaoskust... siis arvake ära, mis ta siis kostab?
Valevabandusi. Täpselt nagu suitsetajadki.
Esimene suurim vabandus on see, et öeldakse, et ta kirjutas niikuinii iseendale... What? Et inimene, kes kirjutab internetisahtlisse, inimene, keda iga päev guugeldatakse ja teiste blogides lingitakse - et see inimene kirjutab iseendale? Võimatu! Väike või olematu lugejaskond ei ole kunagi põhjuseks, miks blogimine pooleli jäetakse.
Ega pole selleks põhjuseks ka see, et "midagi pole kirjutada!" Sul Märt on... sa oled mingi haige eluvaatleja, aga mina... mis mul ikka kirjutada?
Ka see on valevabandus. Sest kellel meist ei oleks oma elu? Ja kui nüüd mina tuleksin ütlema, et minu "Märt Saare" elu on täisväärtuslikum ja rohkemjagatav kui Sinu... siis minu arust pole see küll kellegi suhtes õiglane! Sest iga inimese elu vajab jagamist ja Blogi seda võimalust juba meilt ära ei võta!
Nutikas lugeja on juba taibanud, kuhu ma oma jutuga jõuda tahan.
Minu põhiväiteks on see, et blogikirjutamine jäetakse maha vastupidisel põhjusel suitsetamisega. Kui suitsetamine suudetakse maha jätta sellepärast, et sellega nähakse, et suudetakse midagi muuta (oma, teiste või kogu maailma elusid), siis blogimine jäetakse maha seepärast, et see usk blogi muutvasse jõudu kaotatakse ära (ei usuta enam, et blogi muudaks iseend, teisi või maailma)!
Kallid suitsetajad ja blogijad! Ärge elage poolelondist elu...
Teie jah olgu jah, ja ei olgu ei!
Tundke oma sõltuvustest mõnu ja muutke maailma!
"John, kas sa tahab oma elu elada suhkruvett müües või tahad sa muuta maailma?"
(Steve Jobs kutsudes 1983. aastal Pepsimehe oma Apple firmasse ja tegi meie arvutimaailma selleseks, nagu ta on...)
Varem sarnasel teemal:
"Selle blogi ühiskondlik mõju" (25. aprill, 2007)
"Peep Vain, õpi blogima!" (15. aprill, 2007)
"Motivatsioon koolis ja blogis" (12. aprill, 2007)
19 kommentaari:
Aga võibolla need 20 blogijat, kes sinu arvates enam ei blogi erinevad lihtsalt sellepoolest, et nad blogivad harvem. Näiteks korra kuus, või poolaastas või suisa aastas?
ma ei blogi sellepärast, et ei viitsi trükkida. Ajan inimestega juttu - see on ju sama mis blogimine, aint trükkida pole vaja.
oi, mehed! te teete selle blogimise sedasi v2ga suhteliseks!
Blogi pole Kodulehekülg. seda uuendatakse tihedamini. Taavi, peaksid seda ju Godinilt ja Kawasakilt teadma. ;)
Mati. Blogi pole lihtsalt trükitud vestlus. Sinu mõttest kinni haarates: on inimesi, kes tahavad meenutada endisi vestlusi... kamina ees, või isegi MSNis, on see võimatu. Inimesel on haugi mälu.
Seepärast näengi tänases päevas tendentsi, et näiteks peale eilset teenistust Ristteel (kus oli jutuks mormoonlus) on tulnud mõni vaatama seda, mida kirjutasin ma rohkem kui kuu aega tagasi isiklikest kohtumistest mormoonidega.
Blogi on pikaajalise mõjuga!
Taavi, vähem tolerantsust!
Mati, rohkem plusside otsimist!
Aga mulle meeldib väga see, et te olite avatud oma seisukohtade koha pealt:)
Ok, ma lisan siia veel ühe mõtte, mille leidsin Nate Whitehill blogist. Ta analüüsib blogijate väljakutseid. Need on (vabandust, et inglise keeles):
Pressure #1: Regularly posting articles.
Pressure #2. Ever-increasing expectations.
Pressure #3. Catering to a larger audience.
Pressure #4. Lacking confidence.
Link ise on siin:
http://natewhitehill.com/the-pressures-of-blogging-consistently/
Mul on kaks selget sõltuvust. Suitsetamine ja blogimine.
Blogimine asedab osaliselt lugudekirjutamist ja osalt minu kohutavat lobisemisvajadust.
Teine asi blogimise juures on see, et mul on väga lihtne anda sõpradele link oma jutuga mida olen vaid korra kirjutanud. Alguse sai ju kõik sellest, et tööpäev kulus suures osas sellele, et kõikidele sõpradele rääkida millestki mis ma olen teinud. Nüüd annan lingi. See ei vähenda minu suhtemist sõpradega vaid isegi parandab seda. Ma ei oska hetkel täpsemalt seletada kuidas. Seda peab tundma.
Mul on juba kolm blogi sõpra. St, et inimesed kellega ma suhtlen ka msnis või reaalis. Paljud on veel blogisõbrad. Näiteks Märt. Ma loen ja avaldan arvamust ja saan vastukaja. Tähendab me vestleme.
Blogi kaudu saab inimesest uskumatult palju teada. Kui inimene midagi kirjutab siis ikka sellepärast, et see teema puudutab teda. Tähendab- see on talle tähtis. Nii tekib pilt selle inimese mõttemaailmast. See on väga paeluv. Kusjuures paljuski on reaalis inimene kammitsetum.
Mina vahetasin oma blogi aadressi näiteks sellepärast, et oma edevusest tõstsin oma blogi esile ja ma pidi väga hoolega vaatama mida kirjutan. Lihtsalt mõned teemad tundusid liiga isiklikud.
Kuid pole mõtet blogida kui ei saa olla isiklik. Aga kas ma tahan, et iga päev loeks mu blogi 140-170 inimest kellest ma midagi ei tea?
Nüüdki varjan ma mõned postid parooliga. eid paroole võib mult julgelt küsida. Need on postid mis on mõeldud neile kes ei mõista põhjuseta hukka. Seal on hetke emotsioon mis möödub.
Lugude kirjutamisega, aga on nii, et selleks, et lugu sünniks peab olema mingi tõuge.
Suisetamisest. Minu teine kirglik pahe.
Ma olen sellest sõltuvuses, kuid ma ei tea kui lihtne või raske mul sellest loobuda on. Nagu Sa Märt ütlesid siis selleks peab olema põhjus, et maha jätta. Mulle meeldib suitsetada. Mulle meeldib see protsess ise.
Kunagi vedasin kihla, et jätan suitsetamise maha. Kihla vedasin oma tööandjaga. Vahele panime pool minu palka. Et kui ei suuda saan poole vähem palka ja kui suudan saan selle osa lisaks.
Viimane suits oli hommikune. Ma istusin oma majakese trepil ja suitsetasin seda mõnuga.
ma ei mäleta, et oleks raske olnud mittesuitsetada. Raske oli hoopis leida endale hetk puhkuseks. suitsupaus tähendas puhkust. Puhkehetk algas taskust suitsupaki võtmisega. Nii on see siiani.
Uuesti suitsetama hakkasin umbes täpselt 6 aastat tagasi. See oli arvatavasti parem lahendus võrreldes joomisega. Midagi enesehävituslikku oli vaja teha või oma ahastust millegiga leevendada. Hale vabandus. Samas oleks võinud ju ka jooksmas hakata käima. Ahjaa... seda tegin ma ka.
Milleni ma tahtsin jõuda siis..
Nimelt selleni, et kui Märt vastatas need kaks pahet siis mulle on need väga sarnased sõltuvused.
Ja need inimesed kes ei blogi.. ju siis see pole nende jaoks.
muide osade inimeste elu ongi nende jaoks väga tavaline. Mina arvan, et see on oskus näha igas päevas ja asjas midagi erilist. Vahet pole kas positiivset või negatiivset.
Sams veel suurem oskus on näha ka negatiivses positiivset.
Kõik asjad on omavahel seotud ja millekski vajalikud...
Kunagi ei tea mis millekski hea on.
Näiteks miks viib elu kokku erinevaid inimesi? Sest neil on teineteiselt midagi õppida? Või on ühel kahest teist vaja?
ahjaa.. seda vist nimetatakse grafomaaniaks mis mind vaevab...
minagi grafomaan :)
ma ei saa vaiki olla, isegi kui tahaksin. Juba koolis armastasin hullult kirjandeid kirjutada. Rääkida on palju raskem.
Aga Märt, mulle meeldib su mõte, et blogimine parandab natuke mailma, mis siis, et kasvõi ainult iseenda oma!
Minu sõltuvused - kohv, luuletused ja blogimine. Ma ei tea, millega mind sundima peaks, et ma kas või ühest neist loobuksin.
Ma imesta, kui varsti ütlevad, et nad arvavad, et blogi on kahjulik jnejne, nagu naine ütles videos - kui sa pole bloginud, siis sa ei mõista seda.
Ja siis tekib kellegil mingi mõte, teha Anonüümsed Blogijad ehk AB, mis on naabrik AA-le.
Olgu, see oli naljaga pooleks.
Minu pahe on blogimine, suitsetamise esmakogemuse tegin nii hulluks iseendale, et ei taha kunagi suitsu nähagi.
Aga miks blogin?
Sest elan nii ise välja.
Mul on vaja ühte kohta, kus ma saan rääkida sellistest asjadest, mis mind närib ja elada välja.
Ott. AB on meil avalikult blog.tr.ee
Aga samas pole mõte ju paha.. Anonüümsed blogijad ;)
Tegelt peaks tegema blogijate kokkutuleku- JA kui see mõte kellelgi meeldib siis MINA ei korralda!!!! (praegu on korraldamist liigagi piisavalt)
Sul Märt see blogi asi ikka nii südames kohe...
Peris huvitav:)
Tundub, et mitte ainult minule, aga ka teistele, hell-ent-siiski-meeldiv teema:)
Ma arvan, et on väga oluline teha nii, nagu eelnevad kommenteerijad on juba teinud - läbi mõelda: miks? miks ma usun sellesse, mida ma väidan end uskuvat?
ja vastates sellele küsimusele saavad paljud asjad selgemaks. Ka lihtsamaks. ja tegelikult vabamaks ja seeläbi ka loomingulisemaks... hästi huvitav.
Näiteks peetakse ühte elumuutmavaks raamatut Eesti vabakoguduste ringkonnas (ma kõigi kirikute eest rääkida ei saa)... Rick Warreni raamatut "Purpose Driven Life" (pastoritele meeldib jällegi "Purpose Driven Church")
et siis - head pöörpöst:)
PS. Kuidas oleks vene keeles: eesmärgist juhitud elu?
"Целеустремленная жизнь" peaks olema
Miks üldse alustada blogimisega?
Samamoodi ka näiteks suitsetamise puhul, miks? Kui suitsetamine meeldib, nagu näiteks maria kirjutab, siis miks see meeldib Sulle?
Hämmastav kuivõrd tüüpiline juhtum on suitsetaja, kes ütleb, et talle meeldib suitsetamine.
Tüüpiline sellepärast, et see inimene ei oska hinnata, väärtustada oma elu!
Kas tõesti on selleks vaja isiklikku kogemust ehk kogeda midagi sellist, mis keeraks seni logisevad kruvid kinni?
Huvitav, kui paljud inimesed ennast üritavad asetada mõttes ennast teiste inimeste asemele ehk kasutavad kujutlusvõimet? Kui paljud teist suudavad ennast jälgida kõrvalt ja langetada otsuseid kalkuleeritult? Arusaadav, et emotsionaalsus on inimlik mõõde, kuid kaine mõistus on midagi sellist, mis on ainult tugevate isiksuste pärusmaa.
Tulles suitsetamise juurde... suitsetajad on selline kontingent, kelle pealt on niivõrd hea teenida kasumit. Teiste inimeste nõrkuste pealt on üks variant kuidas teenida kasumit ettevõtluses. Kahju, et inimesed ei lähene kaine mõistusega, ega suuda olla vabad. Keegi meist ei ole absoluutselt vaba (oleneb kuidas seda käsitleda, näiteks puhtalt füsioloogilisest vajadusest toitainete järgi ei saa enamik meist lahti öelda, välja arvatud muidugi näiteks üks "ametlikult" teadaolev erandlik India pühamees...). Samuti võib öelda, et gravitatsioon on see, millest me sõltume, Maa tiirlemine ümber Päikese, jne jne igasugu näiteid võib tuua.... Egoismi puhul, milles blogi autor kirjutab järgnevas sissekandes: näiteks egoismi ilminguna võib käsitleda pelgalt juba inimese enda eksistentsi....
bla-bla-bla... grafomaania on suitsukate, sõnakõlks.
Hämmastav kuivõrd kergelt inimesed võivad öelda sõnu, kuid kui vähe mõeldakse öeldu üle.
Tulles tagasi antud sissekande juurde... küsimus on alati motiveerituses. Inimesel on alati valikuvõimalus ning igaüks meist teeb oma valikud ise.
Seega kui inimene otsustab blogida või suitsetada, siis see on tema enda vaba tahe, kuid põhiline on minu arvates see kui ta ei kahjusta teise kaaskodaniku tervist - suitsetamise puhul on see näiteks lihtne ära tuua, kuid blogimise kahjulikkus teise inimesele....
Vabandan, et sedavõrd näägutav, hukkamõistev ja emotsionaalne sisu, kuid minu arvates võiks inimesed vähe rohkem hinnata olemasolevat ning mõelda natukene kaine mõistusega selle üle, kuidas ühiskonnas on läbi aegade "süsteem" toiminud ning miks olla ise see negatiivne tegelane (anda oma panuse kogu sellesse sitahunnikusse, miles me elame - see ei ole negatiivse, pessimistliku elluvaatega inimese arvamus, vaadake enda ümber toimuvat tänavatel, eriti öisel ajal; selge see, et igaüks saab kujundada enda ümber just sellist keskkonda nagu ta ise soovib, oskab) kogu selles näitemängus nimega elu. Võrdles ju näiteks Shakespeare just sedasi elu (elu on näitelava ning inimesed on näitlejad). Paadunud usklike arvates on Jumal see lavastaja.... Tean, et ei ole kena seesugune "ärapanemine", vabandan. Minu arvamus on, et iga lambakari võiks ennast ikka ise karjatada, mitte ei vaja karjust. Lammas ei ole rumal loom. Rumalus on teiste poolt juurdepoogitud omadus ning kui see "lammas" kannatab näiteks stereotüüpse ohu käes ehk ta on teadlik teiste poolsest eelarvamuslikust suhtumisest ja võimendab seda enda jaoks, siis minu arvates on see intelligentsi ilming. Suitsetaja on minu jaoks alati ebaintelligentne inimene, vähemasti selle tunnusjoone osas, mis seostub haritusega ning teadupärast haritust ei omandata ülikoolis näiteks. Toome kasvõi näitena meie lahkunud presidendi, kes oli ka nikotiinik. See ei olnud minu jaoks häiriv tegur, see tegur ei domineerinud minu jaoks tema puhul (käsitlege mind siis kasvõi stereotüüpse inimesena, ei eita seda, kuid olen teadlik ja teadvustan endal palju enamat kui üks "tava"inimene, kes mõtleb väiksetele asjadele nagu igapäevaelu argimured, mitte aga ideedele - siinkohal märgiks ära, et käesolev kirjutaja ei ole pelgalt teoreetik). Suitsetamine näitab lihtsalt ühte aspekti inimese puhul, mida mina pean oluliseks inimese kui terviku puhul.
Miks - see on väga oluline küsimus.
Ahjaa, mainimata on jäänud näiteks selline sõna nagu "laiskus" või "lodevus". Samuti on probleem ka liigne "harjumine" nagu näiteks ühes hambapasta reklaamis (Sensodyne) öeldakse.
bla-bla-bla....
...sest igav on sedasi kui tead kõiki mustreid, seda kuivõrd tüüpilised on inimesed, millised on need tüüpilised käitumismustrid (nt masenduses inimene läheb baari jooma - üks väga ehe stereotüüp). Samuti suitsetaja, kes ütleb, et talle meeldib see protses kui selline, ta hakkab sellele tegevusele omistama tähendust, pidama seda rituaaliks. Mul täiesti suva, lihtsalt hale on näha neid inimesi, nad on niivõrd tunnelnägemisega, piiritletud ja oma (mõttetute) harjumuste orjad. Kuid nagu juba mainisin, mõttekas harjumus on see tubakatootjale.
Kuidas saada näiteks miljonäriks? Kirjuta raamat "Kuidas saada miljonäriks?" ning võidki saada miljonäriks :D Sama on igasuguste psühholoogidega näiteks... mul on ka olnud see suur "au" kokku puutuda näiteks ühe TÜ psühholoogia tundengiga isiklikult, kellest, oh õudust, saab peagi inimene, kes peaks hakkama teisi aitama. Jube mõelda, et inimene, kes ise on sisuliselt inimrämps; inimene, kes ei suuda ise eetiliselt käituda ja olla eeskujuks, peaks näiteks mind aitama, kui mul on hingevaevad :D Seesugust inimest, kes ei käitu oma sõnade järgi (ehk moraliseerib, kuid ise on ebamoraalne) ei ole usutav, samas ei peaks hakkama õigustama kaabakaid, kes käituvad vastavalt oma sõnadele.
Mis oli minu postituse mõte? Tuli nagu vajadus targutada :P Tegelikult, soovin meelde tuletada, et meie keskel on niivõrd palju andekaid inimesi, kuid samas on niivõrd palju kadedaid ja kibestunud inimesi, keda on lihtsalt kahju näha. Kõik me oleme lihtsurelikud, seega ei ole määrav, kes kellele ära "paneb", vähemasti mitte minu jaoks. Loodan, et keegi teist ei pea ennast piisavalt targaks inimeseks siin ilmas, et arvab ennast näiteks tagatipuks pidavat ennast surematuks nagu näiteks nii mõnigi diktaator seda teeb/ on teinud (no näiteks Türkmenbash, kes "sussid püsti viskas" mullu). Ühesõnaga, kaine mõistus tuleb kasuks. Inimeste rumaluste pealt on ja teenitakse ka edaspidi korralikku pappi, kõige stiilipuhtam näide on tarbimissõltalsed, kes lähevad kaasa erinevate kampaaniatega, ostes tooteid, mida nad muidu ei ostaks (kui ei oleks kampaani raames odavam).
Siinkohal tooks paralleeli inimestega, kes võitlevad võitlemise pärast, nagu need, kes käisid Pronkssõduri, Aljošakese egiidi all vandaalitsemas.... Igasugu skinheadid, satanistid jm erinevate liikumistega seotud tolad, usklikest eriti saientoloogid :D, need on halenaljakad inimesed. Liikumist võib ka teisiti mõista - kehaline liikumine ehk kehaline aktiivsus ehk sportimine, ning just tervisespordi osatähtsus. Tervisesport on igati teretulnud nähtus, paraku aga on paljudel inimestel taas stereotüüpne mõtteviis ja arusaam nii sportlasest, eriti kulturistist, et see on kõigest "rumal musklimees" kui ka sportimisest, eeskätt just kaalu langetamisel (NB! oluline viga on just harjumine ehk monotoonsus, nagu näiteks järjepidev aeroobne treening, intervalltreening on kõige parem ainevahetuslikust seisukohast! Alustada tuleb aga ikka samm-sammult ja kiireid tulemusi ei tasu loota, just nimelt on kumulatiivsus oluline!!! Seda nii igas eluvormis... s.t kuhjumine, spordi kontekstis siis näiteks treeningtundidest saadava kasu kuhjumine, sest see platoo, treenituse tase paraneb, kuid mitte sirgjooneliselt, nagu ikka, tõusude ja mõõnadega, kaks sammu edasi, üks samm tagasi :)).
Ühesõnaga, nii teil kui minul on veel palju harida ja ennast täiendada... selleks, et olla "tubli" kodanik, et pea olema kõrgharidusega. Pealegi, "tubliks" olemine ei ole eesmärk omaette! Eesmärk on nautida elu just niihästi nagu igaüks seda meist oskab (olevalt inimese piiritletusest ja piiride seadmistest endale).
Olge terved!
Olge kained!
Nautigem!
Täiendagem endid!
Elu on lõpetamata kool. (G. Keller)
PS. Millesse ma usun? Inimeste jätkuvasse rumalusse (religioon, teadus, meedia - kogu see süsteem ning kuidas seda igaüks meist kajastab suheldes teiste, nende jaoks võõraste inimestega väljaspool nende eriala nagu religioon, teadus näiteks - ehk eelarvamuslik suhtumine, või siis pidades ennast teistest paremaks). Vabandan, kuid väga raske on anda edasi mõtteid, mis on niivõrd dünaamilised oma olemuselt, sest pidev eneseanalüüs ning analüüsimine iga mõtte üle, mida kirja panen vormib seda kirjatükki.
Viimaks aga küsimus:
kui paljud meist/teist julgevad tunnistada avalikult oma eksimust ja oma saamatust ning öelda, et "ma ei hetkel ei oska, kuid ma õpin selle ära"?
Suitsetaja näite varal:
tunnistada, et see teguviis on kahjulik ning ta on teadlik sellest ning ta tahab ennast (siiralt) parandada?
(kohtusüsteemist võiks markantseid näited tuua selle kohta, kus näiteks roimar, kes on korduvalt vangis olnu ühe ja sama kuriteo tõttu, siis kuivõrd siirana võib tunduda tema iga järgnev tunnistus kohtu es uue süüasja tõttu olles?)
Head ajutegevust, kallid kaasmaalased!
Ses suhtes on nii ajutegevus kui ka motoorika võrreldavad, et nad alluvad väga hästi treeninguga kaasnevale adaptatsiooni printsiibile!
Ei pea olema Einstein mõistmaks keha ja vaimu tasakaalu osatähtsust harmoonia saavutamisel.
Elu on väga lihtne, kuid samas väga keeruline. Lihtsustamine on oluline, kuid oluline on ka tunnistada seejuures keerukust.
Miks aga paljud inimesed ei taha teada saada näiteks kuidas sooritatakse mustkunsti? Kasvõi näiteks televisioonis hetkel aktuaalne Jürgen Veber....
Enamik kindlasti põhjendab, et ei taha teada, sest siis ei oleks enam huvitav.
Mõelge aga, kuidas siis näiteks mina pean elama kõigi nende teadmistega mis mul on inimkäitumise kohta. Kuidas on elada, teades kõikvõimalikke käitumismustreid ning teades ka seda, või siis eeldades, et tüüpilisem käitumismuster on ikkagi negatiivne ja omakasupüüdlik. Seega on minu jaoks alati üllatamapanevaks teguriks siiras altruistlik tegu (või olgu see isetu tegu kasvõi sellel eesmärgil tehtud, et saada enda suunas head tagasisidet).
NB! Nartssissismi või grafomaania diagnoosimine on mõttetu, samamoodi ei maksa Jehoova tunnistajaga võrrelda minu siinset kirjapandud teksti.
NB! Käesolev kirjatükk ei pretendeeri millelegi, vaid on kirjutajapoolne soov lihtsalt osutada veidi oma arvamusavaldust antud temaatikas.
Olge terved!
Olge kained!
Nautigem!
Täiendagem endid!
Elu on lõpetamata kool. (G. Keller)
Ajaloo viga on see, et see kipub ennast kordama.
inseparable's oar in in as a substitute as regards of all to fastening on this gratis [url=http://www.casinoapart.com]casino[/url] recompense at the beneficent [url=http://www.casinoapart.com]online casino[/url] signal with 10's of supplemental [url=http://www.casinoapart.com]online casinos[/url]. actions [url=http://www.casinoapart.com/articles/play-roulette.html]roulette[/url], [url=http://www.casinoapart.com/articles/play-slots.html]slots[/url] and [url=http://www.casinoapart.com/articles/play-baccarat.html]baccarat[/url] at this [url=http://www.casinoapart.com/articles/no-deposit-casinos.html]no drop casino[/url] , www.casinoapart.com
the finest [url=http://de.casinoapart.com]casino[/url] with a memorize UK, german and all wonderful the world. so in behalf of the altitude [url=http://es.casinoapart.com]casino en linea[/url] confirmation us now.
I гeаlly like ωhаt you guуs tеnd to
be up too. This type οf clever ωork and rеροrting!
Keеp up the еxcellent wοrkѕ
guys ӏ've added you guys to our blogroll.
Look at my website payday loans online
My blog post - Payday Loans
Youг current гepoгt offers eѕtablished beneficial tо mе personally.
It’s extгemely useful anԁ you're clearly quite educated in this region. You possess exposed my face for you to various views on this specific topic with interesting and solid articles.
Here is my blog buy Cialis
Your οwn report offeгs confіrmed beneficial
to us. It’ѕ еxtгemеly hеlpful and you reallу аre сeгtaіnly rеally knowledgеаblе of thіs type.
You have got openeԁ up my eyе in order to varying
opіnion of this sρеcіfic toρic along
ωith intereѕtіng and strong written cοntent.
Also see my page > buy viagra online
Postita kommentaar