Miks sa elad, inimene?

Vaatad tähti, ja näed, et oled nii väikene. Jätad lähedasega hüvasti ja mõtled, kuhu ma ise oma paadikesega teel olen. Saad jõulupakist kalendri uue numbriga ja küsid, kustkohast end lõpuks leian?

Metsik vabadus tegelikult. Eestlasel on rohkem valikuid, kui iial varem. Mine keevita Soomes torusid vahelduseks, mine iirlastele külla ja joo pubis end umbe. Või siis USAsse lapsukesi hoidma. Või punnis kõhtudega mustanahaliste sekka punast risti lehvitama... või indiasse filmi tegema.

Või jääd koju ja vaatad õhtustel jalutuskäikudel naabriakendest sisse.

Ütleme, et siis tuleb meelde Jumal. Ta ikka korduvalt ütles, et tunneb inimeste südameid. No miks ta ei peakski, kui ta meie neerudki kokku kudunud? Ja ta ikka korduvalt ütles, et tahab mitte inimese asju, vaid inimese südant... njah, kui ta seda vaid annaks.

Miks sa oled jätnud oma esimese armastuse minu vastu? Miks sa mõtled mulle tuima näoga? Miks sa kehitad õlgu kui oled näinud tähti, silmand suurkuju surmakuulutust ning jälle jaanuaritiirule lähed?

Inimeseloom, miks sa põgened oma kodust, et otsida õnne või iseennast? Miks sa piilud naabrikardinatesse, samal ajal kui su enda koja uksele koputab Keegi Suur ja ütleb "lase mind sisse. ma ei taha sind ära süüa. ma hoopis tahan koos sinuga õhtust süüa."

Miks sa elad, inimene?