Magasin täna Slovakkia perekonna juures. Ja kui ärkasin, siis vaatan, et vahelduva eduga käivad mind piilumas kolm eri pikkusega põnni. Kõik kolm olid minu sõbra Drahoslavi järglased.
Vanim poeg Oliver käib lasteaias. Sihuke kõhnapoolsem kiilakas poisiklutt. Juba pursib inglise keelt ja soovib saada hip-hoppariks.
"Ongi nii?" pärin emalt kinnitust.
"Jah. Nii on."
Oliver lebabki põrandal, kõhuli. Lükkab end kätega õhku ja nagu delfiin teeb hüppeid. Pots ja pots. Siis köhib vaiksel viisil röga kurgust. Hüppab veits veel.
Minu jaoks oli armas hetk.
Linn Zilina on meie jaoks slaavi stiili. Suuruselt 85 000 elanikuga. Majad on Tartu omadega võrreldes madalamad. Tänavad on hubased ja taamal paistavad mäed. Olen siin, et koguda Slovakkia meeskonna 15-aasta pikkuseid kogemusi noortekonverentside tegemisel. Olen väsinud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
njah, lapsed on toredad,muidugi.
minu noorim, 2- aastane õetütar, värvis üleeile mu MUSTA nahkdiivani valge guassvärviga kokku. paksult:D ise teatas õnnelikult 'maalida'...
olen väsinud...4 päeva veel 3lapsega:)
Aga minu lapsed läksid just vanaisa juurde reede õhtuks. :)
Rahu ja vaikus...
Postita kommentaar