Üks valusamaid vaatepilte ei ole mitte see, kui keegi jõhkralt kirvega kätte lööb või kui keegi kõigi käest pikki pükse saab. Valus on siis, kui see keegi on sinu oma laps.
Ükskord käis potsatus, ja siis oli vaikus. Ja siis algas nutt. Olin seljaga. Väikene punapõskne Wilma oli madratsilt kõvale põrandale maha keeranud ja lisaks shokile sai kõva laksu.
See oli minule valus.
Üks mees, Dave Patty nimeks, tal on poeg haige. Aga temagi tõdes sama jama, mis mina. Ütles, et ema on võtnud poja kõhuvalu endale üle. Kellest me hoolime, temaga me samastume.
Ühtteist õpin minagi, kui Wilma siin kaubanduskeskuses kinnise nina ja rögase kurguga nutab. Ühtteist minagi.
teisipäev, 8. aprill 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
aii valus. Ma elan siin lugedes kaasa. :S :P
See on alles algus... Mida suuremaks kasvab laps, seda suuremaks läheb vanemate südamevalu.
Näiteks, kui saadan lapsed õue mängima, siis kõik operatiivautode sireenid käivad läbi südame. huhh..
Aga lapsi toas ka hoida ei saa. Ja ma tean ju, et nad oskavad käituda. Ma olen neid ju ise õpetanud üle tee minema rohelise tulega ja õigest kohast, aga ma ei saa kontrollida kõikide autojuhtide oskusi...
Postita kommentaar