Istusin tavernas, raekojas. Ilmselt ma polnud ainuke, kes avastas, et terve hunnik herilasi pani ringi ja noolis nii pitsat kui apelsinimahla. Üks amps ja käega eemale, üks amps ja käega eemale.
Mingid naised kõrval lõid aga tõrjumisele käega ning kolisid oma vidinatega tagasi maa alla. Välisterassile jäin mina. Ja herilased.
No ikka heldelt käisid pinda. Võtnuks nad siis nektarit kuskilt lillelt, aga ei. Ikka tulevad kahvlile, taldrikule, klaasigi sisse. Aga vastupidiselt teistele restoranikülastajatele jätkasin ma oma jonni ja võitlesin lõputut võitlust.
Siis tapsin mõne herilase, otsekui sääse. Kõmm ja kõmm! Huvitav, kui elaksin kui grusiin, kes pitsat sööb, kas kohtleks ma inimest kui herilast? Eks herilasetest tõesta kõigis, mis iseloom on inimeses.
Aga sina. Kas oled maa-allaronija või tapja?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Mina isiklikult len maa-alla-ronija. Seda muidugi ühel lihtsal põhjusel- ma nimelt olen igatsrti suminate vastu kohutavalt allergiline. Augustis väljas söömas käies kannan alati allergiaravimit kaasas ja veendun, et kõik ikka teaksid kui allergiline ma nende vastu olen.
Samas minu mees tõestas täna hommikul, et tema on hopis sülitaja tüüpi.. Nimelt hommikune esimene kohvilonks koos herilasega, kes teda keelde näelas, ei meeldinud talle üleüldse. Tal pole isegi paistetust üleval!!! Mina oleksin hetkel reanimatsioonis arvatavasti...
Postita kommentaar