Olen mitmeid kordi mõelnud kirjutada siin blogis homoteemal. Olen ju usklik ja mul on kindel seisukoht. Aga mitmeid kordi olen pidanud vaikima, sest tean, et seda blogi loeb vähemalt üks homoseksuaal, ja terve rida teisi inimesi, keda ma kindlasti riivaksin...Nüüd õnneks kirjutas mu mõttekaaslane Tõnu Lehtsaar Delfisse ja näitas argumenteeritult, miks on asjad nii nagu nad on. Loe artiklit "Vaikiv ajastu homoküsimuses".
Kui küsida, kas mina siis kristlasena ei salligi homosid, siis mina vastaksin nii, et ei salli jah.
Ma hoolin. Seepärast ka ei vaiki.
5 kommentaari:
Näed siis, jälle mõtleme samamoodi. Aga. Ma tegin hiljuti perekonnaõpetuses referaati homoseksuaalsusest ja siis mõtlesin, et aga kuidas suhtuda siis, kui inimene kellega iga päev suhtled on homoseksuaalne. Kuidas siis armastada ja mitte sallida korraga?
Armasta oma ligimest ikkagi ju.?
Nad ON vägagi hoolivad ise teistest.
Alguses oli mul suheldes nendega vägagi umbmäärane hoiak ja mis iganes... Tänaseks on turvaline teadmine, et homod hoolivad neist teistsugustest inimestest palju rohkem kui nii mõnigi tavainimene.
Hoolida ja mitte sallida ei saa korraga :)
Ikka armastada (väga laias mõttes) inimest :)
sallimine on see, et kui mul pole vahet, mida teine inimene usub ja kuidas ta elab. mõtlen, et las teeb kuidas tahab, peaasi et minusse ei puutuks.
hoolimine on see, kui ma olen nõus selle inimesega ka kokku puutuma ja koos olema. Kuigi oleme erinevad, ka valusatel teemadel rääkima ja kui valmis, siis tegelikult ka noomima.
aga see oli alles teemaalgatus.
meemid - hoopis teisel teemal.
Edu!
Postita kommentaar