Mõtlesin eile, et sõidan Tartu-Tallinn maanteel teisiti. Tavalise asemel kas 90km tunnis või veel vähem. Tegelikult siis nii nagu on seadusega lubatud.
"Sa peaksid liikluseeskirjade järgi sõitma," oli sõber Liisi-Reet mõned päevad varem öelnud kui mind läbi sopa uhamas nägi.
Enamus inimesi minu meelest pealinna aeglaselt ei sõida. Aga nagu öeldud, ma siis nii otsustasin. Samas teadsin kuklapiirkonnas, et üks miiting ootas ees ja aeg tegelikult tiksub-tiksub...
Õnneks on piibellik alluda. Ka seadusele, keisrile, ebaausale võimule. Ja kui ma nii mõtlesin ja siiralt uskusin, siis avastasin ühe olulise tõe. Kui me allume liikluseeskirjadele teades, et need on loodud kõrgemal-seisvate poolt meie kaitsmiseks ja juhtimiseks...
...siis see rahustab!
Isegi kui ma peaksin jääma miitingule hiljaks, siis tean, et seadus on minu poolt ja mul on selleks põhjus, miks hilineda. Mind ühtäkki kaitseb seadus. Ja mul ei olegi vaja närviliselt teistest mööda uhada või põdeda, et teised minust kiiremini sõidavad.
Allu seadusele, kallis lugeja. See rahustab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Minu vanaema ütles alati, et kiirusta aeglaselt. Selles mõttes on oma tera.
Maria
Hilinemine ja kiirustamine käivad jah, sageli koos. Või õigemini on hilinemine kiirustamise vabanduseks. (Jah, äsja keegi vabandas kihutamist sellega, et kõht oli korrast ära :) Aga tegelikult hilineme me selle pärast, et hakkame liiga hilja liikuma. Simple as that. ja siis üritame seda aega tee peal tagasi teha.
Tegelikult võidab nt. Tartu-Tallinn otsal ikka päris vähe aega, kui võrrelda 90 või 110-ga sõitmist.
oooooooohhh!
ma olen niiiiiiii meelitatud, et mu nimi siin on. :D
See on täiega lahe!
Postita kommentaar