Eile oli selline päev, mil Risttee koguduses ordineeriti pastoriks Peep Saar. Selle kohta ütles liidu president Meego Remmel, et vahtraleht võetakse eest, juurde tuleb hulk õiguseid ja vastutust. Nagu elus ikka.Siis tuli hulk kirjakohti, mis õpetasid meie noorele kogudusele seda, et juhtidele tuleb alistuda. Kogudusevanemad, eriti need, kes näevad vaeva õpetamisega, neid tuleb pidada 2x austusväärseimaks.
Tundub nagu lipitsemine.
Peaaegu, sest piibel räägib tegelikult lipitsemisest ka. Ta ütleb, et lipitsemine on ilma südameta allumine. Sisuliselt tagamõttega. Alandumine juhile (ja oletame, et see juht on sama puudulik kui mina) on aga see, kui me siirast südamest... alandume.
Mis ei tähenda, et me hoiame bussisõidu ajal silmad kinni ja väriseme hirmust, teadmata kuhu bussijuht meid viib. Nii ütles Toivo Pilli, kelle meie omakorda Salemi kogudusse abipastorina välja läkitasime.
Aga kui ma tänaval kõnnin, lehte loen või aknast välja vaatan, ikka näen palju autoriteetide austamatust. Ole kuss vanamees! Jää vait, ahv. Sa oled poliitik, ei muu!
Eks mina olen ka sihuke südamest võtja. Ei ma saa olla Peebu juhtimise all niisama, külmade kõrvadega. Ma kas astun talle vastu või olen tema poolt. Aga vot lipitseda ma ei oska. Eks minu võitlus on siis see, et hoida süda puhas ja ikka julgeda alluda.
Sest mina usun valitsevat Jumalat, mina usun juhtimisse. Ja mina ei ole maailma naba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar