Kes ikka veel ei tea, siis 29.-31.mai juhtub meie maarjamaal midagi suurt. Suurde sakuhalli tuleb maailma suurim evangelist, maailma suurima sõnumiga lootusest. Franklin Graham kuulutab 10 000 eestlasele sõnumit Jumalast.
Kes meist sinna läheks?
Mina lähen. Võtan sõbrad ka kaasa. Kuigi jah, võiksin ju olla nii kõva mees, et arvan, et ise teen parema ürituse. Või ise kõnelen paremini. Või, et hea oleks näha, kuidas need kõik töölised läbi kukuvad ja siis hiljem tulevad minusuguste "proffide" käest abi küsima.
Uhkus oleks mitte võtta osa vaimulikest üritustest. Mõnikord mulle tundub, et see uhkus on suur ka kristlastel. On olnud (ja on mingil määral edasi) minulgi.
Kui Billy Graham käis Austraalias, siis langes sealne kuritegevus 50%. Usud sa seda? Või et 60% praegustest pastoritest on just tollal alanud äratusliikumise tulemus.
Loomulikult tuleb Lootuse festival hea, selles pole küsimuski. Ja loomulikult on kogu meeskonnal kõik läbi mõeldud ja tööd on rügatud elu eest. Loomulikult saavad paljud inimesed puudutatud...
...mida mina selle postitusega tahtsin öelda on see, et mina lihtsalt igatsen, et meie rahvas ja minu sõbrad leiaksid elava Jumala. Ja vahet ei ole, kui suur saab olla selle minus osa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
...loomulikult ei pruugi Jumalat kohale tulla:S (olex ikka mega kurb meel, mul siis), tundub nagu inimesed oleks jätnud Jumalale nii vähe ruumi. Jumal on suur ja vajab veidikene rohkem hingamisruumi - naljaga pooleks ja nii arvan vist ainult mina, noh, mõned vb veel. Loogika võib mul nigel olla, aga aru saan minagi, et asi kipub minema liiga professionaalseks, just korralduse poole pealt. Sõna otseses mõttes ju kerjatakse transpordiraha posteritel reklaamitaval aadressil. Milleks muretseda raha pärast nii meeleheitlikult, kui Jumal on siiski Lootuse Festivali taga... või ei olegi siinsetest lugejatest veel keegi kuulnud mehest nimega George Müller. Tasub igatahes uurida ja kõrva taha panna.
mis mulle meeldib Lootuse festivali juures, on see, et see ei ole lihtsalt üritus, vaid aastaid-mõjutav liikumine.
rahakogumine (ja näiteks kooris laulmine) on minu silmis rohkem omanikutunde andja. nõnda on see meie asi.
Postita kommentaar