Salapäraselt vaikselt on meie keskele ilmunud prussakas nimega toleranz. Me ei märkagi, aga kuldne kest, mille ta endale selga on pannud, varjab tegelikut inimkartuse keerdkäike. Nendele prussakatele tuleb lasta valgust.See on siis kui väike laps nutab ja vanemad ei julge teda korrale kutsuda. Sest teised on ymberringi ja toleranzi prussakas ytleb, et ligimesearmastus on see, kui sa k6igile meeldid.
See on siis kui uskmatu inimene on naabriks, aga usklik ei tihka temaga k6igest rääkida v6i veel hullem, yldse suhelda. Sest ega inimestele ei meeldi, kui sa neist erinev oled ja prusskaski ytleb, et "armastust ei tohi peale suruda."
See on siis kui sulle meeldib Keskerakond, aga sa nende kaitseks seltskonnas välja ei julge astuda. Sest kes teab, milliseks sarvikuks sind siis peetakse. Prussakaski ytleb, et kergem on yleyldiselt poliitikute yle nalja heita, kui ise saada naeruvääristatud.
See on siis kui Märt kirjutab blogi ja m6tleb rohkem sellele, kuidas inimesed seda lugedes tunnevad, kui sellele, kuhu need tunded neid inimesi juhivad. Sest prussakaski on klaviatuuril ja sosistab 6ige valju häälega: k6ik on hästi nii kaua kuni sa kellelegi liiga ei tee.
Tegelikult kardab prussakas toleranz iseenda pärast. Tema kyll inimestest ei hooli. Ja kui nii näha, siis kui hale ta tegelikult on!
3 kommentaari:
Märt tead, see on üks parimaid sissekandeid, mida ma üle pika aja blogidest lugenud olen!
Aitäh sulle!
... sest see tõesti pani mõtlema.
Kui väike laps nutab, siis minu esimene küsimus on, MIKS ta nutab, vajab ta abi?
Või pidasid Sa silmas jonnivat last?
pidasin silmas jonnivat last.
sul on õigus, nutt ja nutt on erinvad.
nutmine on kommunikatsioonivorm.
Postita kommentaar