Blogi on aken inimese ellu. Mina olen bloginud juba mitmeid aastaid (aastast 2006). Ega ma teagi enam, kes mind loevad. Kas on enam esialgseid lugejad......aga mida ma viimasel ajal tunnen, on üks ebaausus. Et mulle on liiga tehtud.
Olen tahtnud avada end inimestele, et neil mind lihtsam tunda oleks. Aga liiga tihti leian end olukorrast, kus mind nagu tuntaks, aga tegelikult me ju suhelnud ei ole...
Iseenesest on see okei, aga mina ju tahan ka avastada inimesi enda ümber! Mina tahan ka jagada nende hetki. Mina ei taha rahulduda lähedase suhtega, kus arvatakse, et mind tuntakse - aga tegelikult... millest ME siis läbi läinud oleme?
Olen skeptiline. Tunnen, et justkui mõned oleks minu peale solvunud, et mina neile aega võtnud pole. Aga kuidas ma saakski? Elan nähtavat elu, aga me ju ei hoia käest kogu aeg kinni...
6 kommentaari:
Olen sinuga nõus. Olen ka vahest solvunud. Minu sõbrad käisid mind lugemas, hoidsid end minu tegemistega kursis, aga ise endast ei jätnud mitte ühtegi kriipsugi maha. ainus, kus neid reaalselt võis aimata on counter.
Mina täna enam ei tahagi kirjutada. Olen mitmeid kordi alustanud ja palju poolikuid poste on traftis. Ei ole tahtmist lõpuni kirjutada.
Vahepeal asendas Twitter ilusti minu kahanevat blogimis tahtmist, aga nüüd on isegi see liiast.
Blogimisega koos on vähenenud ka soov teiste blogisid lugeda.
Siiski mõned üksikud on jäänud, kuhu pilgu peale viskan aegajalt.
Märt.. Mina kah see, kes võiks sinu kohta öelda, et nagu tunneks. Kui tänaval vastu astuksid ütleksin automaatselt tere. Pärast alles mõtleksin, et ups... piinlik.. :)
Maria
sama siin. nii igav on kirjutada, kui su mõtted õhku jäävad ja keegi midagi vastu ei kommenteeri.
aga järele jätta ei taha, nii hea on kirjutada.
mulle meeldis, kui sa olid blogimisjonär, kirjutasid pikalt-pikalt, kogusid inimeste intervjuusid. Siis sa olid vist blogipuus suht esirinnas ka loetavuselt?
kunagi peaks kokkutuleku tegema.
siis kuidagi oleks maailm ehedam.
Mulle meeldivad kokkutulekud. Eriti toredate inimestega.. ;)
Saaks ehk Ritsikuga kah pikemalt lobiseda.. Muidu ainult MSNis ja blogi vahendusel.
Maria
Mina ikkagi aktiivselt jälgin sinu blogipostitusi, kuigi kommenteerima hakkan üsna harva. Tahan ennast kursis hoida sellega mis teie elus toimub, sest ma ei saa väga tihti teiega kokku. Lisaks mulle meeldib sinu kui ajakirjaniku ja kristlase tähelepanekud elust meie ümber. :) Ma julgustan sind jätkuvalt blogima!
Matleena
Sa suhtled kirjutades endaga...ehk? Kas see on nagu neil tegelastel, kes kosmosesse signaale saadavad, et ehk sealt keegi kuuleb, vastab? Ma ei motle seda pahasti, lihtsalt kogemata sattusin siia ja vaat mis ilmnes.
Mulle tundab see masinakaudne suhtlemine veits nagu peegliga ping pongi tagumine. Aga ka mitte pahasti, Taevaisa on ikka ligi.
tanja
Postita kommentaar