Saage tuttavaks - motivatsioonikõnelejad Robbins, Reynolds, Ghinsberg, Tracey ja loomulikult, meie oma Vain. Võtkem neid kui sümboleid...Motivatsioonikõnelejatega on nagu tordiga. Ja jutlustajatega on nagu pudruga. Ühte sa tahad süüa. Teist - kui täiesti aus valikuvõimalus oleks - pigem mitte.
No muidugi, on ka erandeid - mõni tort on tõesti allapoole arvestust ja üle ühe lusikatäie süüa ei jõua. Ja mõni pudru on kaarega üle prahi - sööks mitu potitäit.
Miks ma siis ikkagi pudrust ja tordist kirjutan? Sest pudrukeetjatel on palju, mida õppida neilt torditegijatelt. Elukutselistelt sädemetekitajatelt.
Mõtle, kui iga jutlustaja oleks mõelnud enne kantsli taha astumist läbi: Kas mu sõnavõtt paneb tundma võitjatena või äkki hoopis kaotajana? Kuidas esitada rõõmusõnumi nii, et kohaletulnud saaksid tõesti rõõmsaks?
Vahur Kersna ütles hästi, kui ta Vainu analüüsis - tema koolitused ei ole nagu luterikirik, kus inimesed lontis kõrvadega pinkidel istuvad. Miks on nii?
Samas... eks ka torditegijatel on, mida oma kolleegidelt õppida. Tervislikkuses jääb ju pikalt alla. Loe näiteks Carnegie raamatut - "Ärge muretsege..." Arvad, et raamatu lõpuks on murekotike tühjenenud? Ja vaevalt et Tracey miljonäriks-saamise raamat on kellegi tõeliselt rikkana tundma pannud...
Sellised mõtted siis. Eks ma poole aasta pärast olen targem, kui bakatöö valmis.
1 kommentaar:
go märt, go!
nii huvitav on su blogi lugeda!
Postita kommentaar