Istun toolil, vasakus tiivas - selles otsas, kus mustanahalised - ja vaatan, kuidas jutlustaja liigub. Ikka edasi ja tagasi. Kord piibli juurde, siis rahva ette. Visuaalseid näiteid ei kasuta, aga vahepeal, keset kõne läheb põlvili küll. Seda selleks, et rääkida üks lugu sellest, kuidas üks sõber tal palvetas ja sai imekombel lotovõidu...
Lotovõitu otsin minagi.
Ta räägib rootsi keeles, pisut kõrgendatud häälel, aga minul on kõrvas klapike. Nagu vanal kurdil mehel, kes vajab võimendust ja tõlgendust. Kuskil seljataga teeb üks raadiohäälega preili jutu inglisekeelseks. Vahepeal köhatab ja tundub, et joob klaasist vett.
Siis tulevad lavale suuremat sorti naised. Kõigil mikrofonid käes, neid saadab nagu naisi ikka, džentelmen. Kleenuke kiilakas mees kitarriga. Ja laulavad laule, mis tuntud ka mulle... järelikult 70ndatest.
Ei taha analüüsida, aga paraku ikka analüüsin... ja mõtlen, et mis on liiga karismaatiline? Mis on liiga konservatiivne? Kirikus ju alati sellega probleeme.
Mul on aga palju suurem probleem, ja tegelikult ma selle probleemiga Siioninimelisse nelipühikirikusse ka tulin. Nimelt on olnud nii mõnusalt mugav nädalavahetus, banaanid ja tordid. Sobiv päike, sõbralikud seltskonnad... aga mõnikord, kui banaane liiga palju on, muutub Jumal kaugeks. Nagu ta oleks päike, kes loojub banaanikuhja taha...
Hullem veel, mõnikord saab hoopis banaanist-Jumal. Algul ei pane tähelegi! Möödub aga natuke aega, hakkad märkama, et muutud isekaks. Näiteks ütled näljasele lapsele, kes on tulnud su kööki, et tema sinu banaani süüa ei saa, aga kui tahab võib koorte pealt noaga koorida. No, ja, banaaniotsa - selle maitsetu - selle võib ka ära süüa.
"Appi, kuidas sa saad teda nii palju kiusata," kommenteerib Greta mind kõrvalt. Mul aga ei ole vastust, ma pole lotovõitja.
Lisaks isekusest lahtisaamisele, nii väga tahaks olla Greta lähedaste juures ja rääkida rohkem kui ilmast. Purssida rohkem kui 3 rootsikeelset sõna. Tahaksin näidata, et Jeesuses ON elu, aga kuidas sa seda näitad, kui see elu sinus on juba mitu päeva kärbund? See on nii maru nadi tunne!
Nagu petaks iseennast.
Istun kirikus ja palvetan. Pahandan. Olen Jumala ees emotsionaalne. Aga püüan kõrvalistujatele näida enesekindel, stabiilne. Küsin, et miks on elu selline... ma tahan ju ainult head, aga miks just headel aegadel muutun ma halvaks?
Taevas aga on kinni. Juba jupp aega.
Jutlustaja ei jõua pärale. Lauljad ei pane mind helisema. "Herre" ja "helige" tunduvad nii võõrad sõnad. Ja analüüs jooksutab pea vaid kinni. Mõnikord on Jumal kõige vaiksem just kirikus. See ajab meeleheitele. Sest just siin peaks ta ju olema!
"Jumal," panen mõtteis oma sajandat korda. "Miks ma siin olen, kui mu elu nii kehvakesti välja kukub?" Mõtteis meenutan olukordi, kus lihtsalt lähen seltskonnaga kaasa. Kus naeran kellegi nalja nimel, et punkte saada... aga tegelikult lihtsalt kaotan neid...
"Ma ei jõua sind otsida!" - "See kõik tundub nii tehislik. Ma tahan, et mul oleks siin võimalus olla sinu poolt juhitud, aga sa ju näed, milline ma olen."
Ees palvetatakse ning kogudusel palutakse seista. Kuigi just seda ma ei tahaks teha... tahaks istuda ja pea käte vahele panna... aga kuidas sa istud, kui teised võivad piiluda. Saavad teada, et kõik ei ole korras ja ehk rikud ka kellegi teise osaduse ära. Ei! ikka tuleb seista.
Maadlen muudkui edasi. Miks ma ei saa elada oma usku siin banaanimaal välja? Miks mul puuduvad võimalused olla elus? Jumal, lihtsalt vasta, tee kasvõi "piiks"!
Keset palveid ja palvehüüde seisan püsti. Siis aga vaatan, et kellegi vari on tulnud mu peale. Keegi vist seisab mu ees. Piilun ja teen silmad üksteise järel lahti. Kes-see-küll-on?
Ah. See on Maya. Väikene 2-aastane pliks, kes tuli meiega kirikusse, kuigi tal ei ole siin ei sõpru ega mängukaaslast pühapäevakooliruumis. Ta on tulnud mu ette pingile, seisab seal oma tumesinistes sukkpükstes, põlvemügarikud läbi paistmas. Ta naeratab häbelikult ja vaatab otsa.
Maya, mis sa teed? Ma palvetan, kas sa ei näe? mõtlen vaikselt. ja naeratan omal viisil vastu.
Maya aga sirutab oma käed minu poole, roosaks lakitud sõrmed eesotsas. Vaikselt ja õrnalt puudutab ta mu särgikaelust. Ta vist tahab midagi?!
"Kas sa ei näe?" küsib äkki Greta kõrvalt. "Ta tahab armastust."
Siis lõpuks nägin ja taevas avanes. Maya tahtis kallistust, aga kellelt siis seda aga veel paluda, kui mitte oma sellesuviseselt mängukaaslaselt.Kallistame siis natuke aega, hoolimata teiste pilkudestja olen rõõmus, et keegi mul siin Soomes ikka on. Ja et vähemalt ühe väikese tüdruku jaoks saan ma olla elus.
Ära tegid, Jumal!
11 kommentaari:
Võibolla pole just kõige õigem koht küsida, aga pikemat aega üritan ma selgusele jõuda mis vahe on erinevatel kirikutel.
näiteks Kaarli kiriku ja Toomkiriku usk peaksid Tallinnas samad olema? Eksju? Samas vene õigeusukirikus on teine usk. Onju?
Aga mis vahe on nelipühilastel ja jehoovatunnistajatel ja ma ei tea kellel veel? Jumal on ju üks. On ju Jeesus Kristus ja Püha Isa ja ...
Neil kirikutel on see kõik sarnane ju. Või ma eksin?
Kas risttee kogudus on millegi osa või usulahk?
Kuidas ja miks sa valisid just selle kiriku?
Miks see usk on sinu jaoks õigem kui mõni teine?
Ma ei mõtle siin seda, et peaksid uskuma Allahit või ma ei tea keda veel, vaid just seda, et miks inimesed usuvad ühtesid ja samu jumalaid erinevalt.
Lõuna- Ameerikas kummmardatakse ju Neitsi Maarjat.
Oi see on keeruline minu jaoks.. Ja ma loodan, et Sul on mõni vastus mulle.
Muide ühele küsimusele sa juba vastasid selle postitusega. Sest ma mõtlesin pühapäeval, et millises kirikus sa seal Soomes käid.
/Üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata/
just... on vaja seda ühe hetke... ja Jumal teab täpselt kuidas vastata
djupt!
Maria kirikukysimustele minupoolne reflektsioon>
K> miks on nii palju kirikuid?
V1> optimistlik vastus oleks see, et ma suunaksin su m6tlema, et miks on nii palju ajastuid, kultuure ja inimtyype. mina arvan, et olen n2iteks ratsionaalsem... andrus, allpoolkommenteerija, on emotsionaalsem. tema k2ib elu s6nas. mina ristteel.
V2> pessimistlik vastus oleks see, et inimesed on l2bi ajastute ikka leidnud p6hjuseid, miks yksteisest eralduda. ja kui yhed l2hevad yhte 22rmusesse, siis teised tahavad seda parandada, aga paraku teise 22rmusega. raske leida kuldset keskteed...
pluss see, et piibel ise ytleb, et nii saabki olema. on kirikuid, mis on oma 6petusega t2iesti ummamuudu. Kristust pole ollagi.
K>aga nelipyhilased vs jehoovakad?
V>esmaspilgul tundub, et nad on sarnased... nagu sellised uued usuliikumised... siiski paigutab kristlaskond nelipyhilased vabakoguduste hulka, jehoova tunnistajaid aga peetakse ummamuududeks. seda seep2rast, et nende jaoks on Kristus mitte Jumala poeg, vaid lihtsalt Jumala loodu. see l2heb aga vastuollu kogu piibli s6numiga.
tuleb t2hele aga panna, et sellega ma ei saa 8elda, et nelipyhilased oleks ainu6igeid... nii nagu teistelgi kristlikel kogudustel, on neilgi arusaamu, mis mulle ja ilmselt k6rvalseisjale tunduvad m6nikord liiga yler6hutatud (nt liigne ekspressiivsus).
K>aga Risttee on sekt?
V>risttee on sekt selles m6ttes, et ta on toonud eesti kirikutesse uue r6huasetuse> teha kirikut inimestele, kes kirikus ei k2i. (nt piiblitunde ei ole). see r6huasetus aga on tglt ylemaailmne, ja olnud USAs juba ligi 15 aastat. aga teisis6nu, olla haiglaks haigetele, ja mitte arstidele, kui hakata kinni Kristuse s6nadest.
siiski, sektantlik ta ei ole selles m6ttes, et kuulub EKBLiitu (peamiselt baptistikogudused), ja on v2lja kasvanud (ja mitte eraldunud!) Tartu Salemi baptistikogudusest, ehk tal on juured. samuti kuulub see laiemasse kirikute n6ukogusse. on aksepteeritud.
K> aga k6ik ju usuvad yhtesid ja samu jumalaid?
V> ei. piiblijumal enda k6rvale teisi jumalaid v22riliseks ei pea. (vt 4/10st k2sust)
samuti ytleb Kristus, et tema on ainus tee Jumalani. k6ik aga kohe kindlasti mitte ei pea Kristust ainuteeks.
ja neist, kes end kristlasteks (e Kristuse j2rgijateks) nimetavad, ega nendegi seas on terve hulk inimesi, kes on j2tnud endale kyll selle nimetuse, ent piibli j2rgi ei ela.
seega on olulised ka teod, sest eks kristus isegi 8elnud, et on terve hulk inimesi, kes ytlevad, et usuvad Issandasse oma suuga, aga eludega... oma elud usuvad midagi muud.
minu isiklik kogemus ytleb, et tglt on kristlasi ja seel2bi ainujumalasse uskujaid tunduvalt v2hem kui statistika seda n2itab.
K> millest see Neitsi Maarja?
V>kuigi neitsi maarja oli piiblis ysnagi v2ike k6rvaltegelane, peetakse katoliku kirikut (kes teda r6hutab) teoloogiliselt 6igeks, st piibellikuks.
kuid nagu igas teises kirikus, on ka seal oht, unustada 2ra k6ige olulisem> isiklik suhe Kristusega, kui ainsa p22stjaga. (billy grahami krusaadil tulid eestpalvele ja usulisele p88rdumisele ka preestrid, kujutage ette!)
siiski, ei saa katoliku kirikut ka mahak2inuks kuulutada, on selleski taasavastatuid vanu, mida arvatakse et postmodernsed inimesed (ehk meie?) vajavad. nt visuaalsus, l6hnad, tegevusse pandud m6tted. ja mida tglt kirikud yha rohkem uuesti kasutusele v6etakse. (nt oaas Tartu Salemis)
Maria, ma tean, et minu vastused on nii nagu nad on, ja kardan, et ehk m6istad sina ja m6ni teine lugeja m6nd asja teisiti, kui m6tlesin.
Kardan usuteemal vigu teha... see on h2sti habras teema tglt, piibli j2rgi.
kindlasti uuri ka teisi vastuseid (hea jutluse sel teemal pidas Toivo Pilli poolteist kuud tagasi - vt podcasti risttee veebist). tema aga on vana kirikuajaloo f2nn.
ka CSLewis kirjutab sel teemal h2sti. (nt "Lihtsalt Kristlus")
kui muu v6tad arvesse, aga yhe asja tahad meelde j2tta, siis j2ta see viimane tekst:
"Vaid Kristuse kaudu v6id sa leida p2ris elava Jumala! Sellep2rast ta tuli ja surigi!"
Mul on ka selliseid asju olnud...kui sa näed, et kõik teised räägivad Jumalaga ja siis Sina vaatad ja küsid,et hei Jumal, kus oled? AGa mina, miks sa minuga ei räägi...
Olen viimasel ajal maadelnud vist sarnase olekuga. Soovin olla Jumalale lähemal, temaga olla paremas osaduses, kuid mõistus ei hakka peale, kuidas küll seda saavutada. Mingi hetk seisis minu ette minu väikene Maya, mitte küll nõnda füüsilisel kujul. Mõistsin üht äkki, et ma ei suuda kunagi pakkuda Jumalale piisavalt. Kuid Ta ei tahagi minult mingeid tegusid või olemust. Ta tahab et ma usaldaks end lihtsalt Tema kätte, täpselt nende puudustega ja selle suutmatusega nagu ma hetkel olen. Neil hetkedel soovin, et oleksin alati oma jõu ja tarkuse otsa peal, kohas kus mina ei suuda teha enam midagi ning ainsaks teeks jääb Jeesus!
Ma tänan vastuste eest. Kuigi need tekitasid jälle uusi küsimusi.
on kaks asja, mis mind teie tagasiside juures meeli erutab:
- et tekkis äratundmine
- et tekkisid küsimused
ps. maria, sul on olulised küsimused. nad väärivad otsituid vastuseid!
Tead Märt, ma küsiks palju rohkemgi.. ausalt. Aga kardan, et siis sa ei saakski muud teha kui aint vastat ja siis ma tean, et tahaksin ju kohe vaielda ka. Noh mitte tüliga, aga lihtsalt oma argumente esitada ja sinu omasid vastu kuulata ja siis tekib hasart juba. Minu suurimaid vajadusi elus on asjadest aru saada. Või siis inimeste mõttemaailmast.
Ma kohe olen selline.
Tänu sulle sain minagi Maya naeratusest oma osa, aitäh!
sellisel juhul, elagu Maya! (e.kl. "maija")
Postita kommentaar