Soomlased naaberaedades kuulavad lõbusat YMCA´d, istume Gretaga teleka ees. Hoiame ta punsunud kõhust kinni. Sest telekast tuleb ulmekas "Children of men", kus kõik naised on infertiilsed ja kaalul on viimase beebi elu... oleme emotsionaalselt seotud, esmaskordselt beebimaailmas.Tegelikult pole me esimesed, kellega nii juhtunud on.
"Me ei saa Reenaga vaadata mitte ühtki filmi, kus oleksid lapsed sees," ütles Craig Hamer eelmise nädala autoreisil, teel Eestisse.
Ja sama moodi ei saa paljud reservväelased vaadata Full Metal Jacketit, usklikud Passion of Christi või endised abielupaarid oma pulmavideosid. Või kui vaataks, tuleks nutt ja hirm, mõrad ja praod. Sest oleme emotsionaalselt seotud.
1. Ükskord lasin raadiost pooliku Siberi laulu, aga et ta jäi lühikeseks. Sain kurja telefonikõne.
2. Teinekord kohtasin õpetajat, kes imetles Postimehe kuiva juhtkirja. Seal kiideti direktorit.
3. Ja kunagi kirjutasin blogis vinnidest, mispeale kohtasin inimest, kes võitles vinnidega.
3. Ja kunagi kirjutasin blogis vinnidest, mispeale kohtasin inimest, kes võitles vinnidega.
Väljakutse blogijatele
- Kui sa kirjutad asjadest, mis lähevad vaid sulle korda, siis su peamine lugejaskond on: Sina Ise.
+ Mida rohkem emotsionaalseid seoseid sa luua suudad, seda rohkem on sul pühendunuid lugejaid.
Et õppida tundma...
oma lugejaid, tuleb lugeda nende kommentaare ja nende blogisid. Õppida nägema ridade vahelt nende maailmu. Kohti, kus neil on omad emotsioonid.
5 kommentaari:
Võimatu on kirjutada nii, et kõigil oleks huvitav ja kõigile meeldib. Siis peaks blogi nagu ajaleht olema: poliitikarubriik, majandusuudised, naljanurgake, ehk sudokugi...
Miks see sulle nii tähtis on, et lugejate massid siia vajuksid?
Minu meelest on blogi juures kõige tähtsam see, et endal on hea kirjutada ja vajadus seda teha.
Märt, sa oled minu blogi lugenud küll ja küll.
Ma kirjutan seal endale olulistest asjadest.
Aga ikkagi inimesed loevad seda.
Miks?
Sest nad on ikkagi inimesed.
Kas see on halb siis, et ma kirjutan asjadest, mis on minu jaoks tõesti oluline?
Blogimiseviise on mitmeid ja iga blogimisviis on tähtis, ei ole paremaid ega halvemaid blogimisviise.
ai. sain ritsikult ja otilt hoobi. teil õigus on, kui ütlete, et "isiklikult" lähenema peab ja eelkõige kirjasõnum olgu "olulisim" endale.
vastasel juhul tekiks vaid värvitu vaht, mis igapäevaselt laiali puhutakse.
aga ma mõtlen nõndaviisi, et kui tekst lugejas emotsioone esile ei kutsu, siis võib selle kohta öelda nii nagu youtubes videokommentaatorid: "guy, you just wasted 1 minute of my life."
ma masse lihtsalt lugema ei taha, aga julgustada nii paljusid kui võimalik nende igapäevastes asjades küll.
ma arvan, et ma pole egoistlik ja mu eesmärk on hea. ja teie kiire reageerimine mu postitusele näitab, et olete hääd blogijad.
Ei, emotsioonide tekitamine ja inimeste julgustamine on head ning su eesmärk õilis, lihtsalt nati hirmutav on oma elust tuhandetele inimestele pajatada. Ma jätaks blogimise katki, kui 10 000 lugejat tekiks, ausalt!
mina ei j2taks. ausalt.
kui eestis midagi sellist saavutada suudaks, siis see on kyll selge m2rk, et blogimine ongi minu ala.
aga ma arvan, et saan aru, mida sa pead blogimise juures t2htsamaks kui mina.
PS. siiski, ma ei saa p2ris h2sti aru nendest blogijatest, kes ytlevad, et kirjutavad iseendale (sahtlisse), aga ometigi avaldavad kogu kirjutatu maailma k6ige avatumas kohas. (nagu paremat kohta poleks)...
Postita kommentaar