Tegelikult olen kõigi postitustega teadlikult kõnelenud ka inimestega, kes minuga ühtemoodi ei mõtle. Aga just selle postitusega tahaksin otse pöörduda mittekristlaste poole ja küsida:Milline on sinu kõige positiivsem kogemus kristlasega?
No neid negatiivseid ikka kuuleb. Aga julgustuseks minusugusele. Milline sündmus või käitumine on sul hästi jäänud meelde?
5 kommentaari:
ei saa välja tuua ühtegi konkreetset +kogemust, kuna need on ilmselt kõik aset leidnud inimestega, kes ei rõhuta oma usulist nö kuuluvust.palju häid kohtumisi paljude toredateinimestega, aga näe - ei tea ju, kes neist kristlased, kes muud-lased olid/on.
teistpidi on kyll, st. negatiivsete muljete puhul on siis täpsustatud: mina kui kristlane ... Sestap siis ongi vast negatiivseid näiteid kogunenud. Muidugi mitte ainult kristlastega.
(seldistajaks nimetatud blogija)
Minu kõige positiivsem kogemus kristlasega oled Sina Märt. Õnneks pole sa ainus positiivne kogemus. Ka Ritsik kuulub sellesse väiksesse klubisse.
Miks ma ei too välja ühtegi konkreetset sündmust? See oleks raske. Näiteks raskel ajal palvetab R minu eest. See on südantliigutav ja jõudu andev.
Märt sina, aga oled minu rumalatele küsimustele vastanud ja mind harinud. Kui kunagi üldse, siis just sinu kodukirikusse tuleksin ma kuulama ja mõtteid saama.
Kunagi, kui ma olen sobival ajal Tartus, siis astun kindlasti läbi.
(ma satun kahjuks Tartusse üliharva).
Kõige positiivsem kogemus on vist endal ühest Parma kirikust, kus altaril rippus suur Pace vikerkaarevärvides lipp.
Ka muidu kõige positiivsemad mõtted tulevad meelde seoses l-ameerika preestritega, kes juhivad ja toetavad inimeste püüdeid vaba ja õiglasema ühiskonna eest, ning vabastusteoloogiaga üldiselt.
Ja preestrid, kes ütlevad, et ei mingit armulauda mafioosodele...
aitäh tagasiside eest! ühel heal päeval kindlasti kohtume, Maria!
Kah üldine vastus, aga kõige positiivsem kogemus on kristlik laulatus. Mitte küll minu oma, vaid sõprade omad.
Oleks ise ka tahtnud sel teel abiellu astuda, aga kuna abikaasa on ristimata, muust rääkimata, siis sunniviisiliselt midagi korraldama ei hakanud.
Alati on tore vaadata inimesi, kes on oma tee leidnud. Sa ilmselt oled minuga nõus, et see tee ei pea tingimata olema kristlus. Aga vahel on.
Postita kommentaar