Eile öösel, kell 22-02 oli Lõuna-Eesti suurimas kirikus teenistus. Oli ülistusteenistus, nimega "Imede öö!". Käisin ka. Öömissad on ju toredad, kogemusterohked! Ja massiliselt rahvast toovad kokku. Miks siis mina peaks välja jääma?
Üks hea tuttav sõitis lausa pool tundi enne kirikuuste avanemist kohale. Sest parkla sai varakult autotest pungile. Ja tõsi ta oli, kui ma oma vanemate Nissanit mööda Riia tänavat kärutasin, siis oli liiklus Pauluse kirikuni umbevõitu.
Ja kuna olen oma mõtetega nii-või-naa kirikutega seotud, siis mõtlesin, et mida meie oma koguduses saaks paremini teha? (Olen Risttee kogudusest) Sest vaata - Lõuna Keskuses, smiley face alla kogunes tuhandeid inimesi. Noori ja vanu. Rikkaid ja vaeseid. Milline momentum!
Eile kadestasin Lõuna Keskust. (Sest meie teenistustel käib u 60 inimest) Aga täna olin asjast juba üle. Istusin kirikupingil, Näituse tänava keldris (eh, nagu sektant) ja laulsin jõululaule. Siis taipasin, et Jumal ei vaja lihtsalt suurt usklikkonda, vaid suurt au.
Ma võin oma pea anda, et üks inimene võib Jumalale rohkem au tuua kui kõik need elujõulised inimesed seal Lõuna-Eesti suurimas keskuses! Ja ma olen pigem osa sellisest kogudusest, kus on suure Jumalakartuse ja -austusega inimesed kui lihtsalt suurimate numbritega teenistused.
Päris tõsiselt! Uskliku ausõna.
1 kommentaar:
Hea postitus!
Huvitav jah, miks Lõuna Keskuse ülistusteenistus nii populaarne on?
Ma tean et mu abikaasa tuli tagasi ja oli õnnelik, kuna leidis sealt seda mida oli otsinud. Ning seda odavama hinnaga. Kindlasti oli keskkond kvaliteetne ning relevantne. Ja eks massid tõmba alati masse kokku.
Või on lihtsalt tegu eestlaslikku armastuse allahindluste vastu. Millele parajas kogudses lisada nalja ja rohkelt masside suminat ning see ongi eduvalem.
Postita kommentaar