Panime roadtripi Narvasse

Eile ajasin pundi kokku ja panime mu pereautoga Narvasse. Sest sealt oli keegi venekeelne saatnud emaili ja teinud telefonikõne otse lõvikoopasse, st GU kontorisse. Tulemas olla noortekonverents.

Mulle meeldib noortele juhtidele jahti pidada, ega tahtnud jätta võimalust kasutamata.

Eestis ju ikkagi 400 000 venekeelset inimest. Ja enamus eesti kirikutel koostöö vene kogudustega puudub. Kaks nägu ühel maal, kuigi üks süda sama Jumala järele.

Niisiis lasime pleierist musooli, täie laksuga Mozarti, vahepeal aknad lahti. See oli tore. Sai välja elada. Peipsi ääres joonistasime kollaseid südameid.

Jõhvi oli auklik, aga auto jäi ellu. Ning Narva ääres olid kurvaltseisvad rekkad. Meelde tuli kohe onu Pets ja tema elukene.

Lõpuks kui Narva jõudsime, tekkis küsimus: kus konverents asub? Telefonid ka ei vastanud. Wifi ei funganud. Ja Elion pidurdas ka seal... viimaks jõudsime siiski uulitsasse, Tiimani 3D ja volla: "Slovo Bolshe" kirik. Selline vabakogudus. Koht, kus inimesed käsi üleval hoiavad.

"Siin on nii palju poisse," ütlesid meie mehed. Seda öeldes aga lõppes viimane bändipala (mingi 5-6 kidramehega) ja tuli välja, et konverents ongi selleks korraks läbi. Üle eesti kokkutulnud noored asusid kodude poole.

Kohaliku noortejuht Anatoli rääkis inglise keeles. Tuli välja, et ta ei teagi kedagi Narvast, kes oskaks eesti keelt. 93% räägivad vene keelt. 2% eesti keelt. 5% on muulased.

Aga Anatoli surus käppa ja ütles, et iga kell ootavad meid tagasi, näiteks noorteõhtut sisustama. Vaja vaid vene tõlk kaasa võtta.

Tegime meestega ühe koroonamängu ja autole uuesti tuurid sisse. Narva sai ju märgistatud.

Rõõmsaks tegi see, et täna ütles üks meestest, Ragnar nimeks: "Lahe oli. Võiks teine kordki midagi sellist ette võtta."

Me veel kohtume Anatoli!