Minu enda motivatsioon ilmselt pärineb ürgtungidest... auto toomine Saksamaalt on nagu talupoja soov taltsutada endale hobune.
Tallinnasse...
sõitsime bussiga. Kuna see oli ühekordne, siis netti ei saanud... ja blogida oli võimalik alles Tallinna
Lennukis...
me seekord lollusi ei teinud. Olen varasemalt praktiseerinud seda stjuuardessi-nuppu. Kui seda õigel ajal vajutada, vahetult peale maandumist... siis arvavad mõned inimesed
Aga nagu öeldud, seekord jäi see trikike vahele...
Berliini jõudes plaksutati.
"They are definitely not estonians," ütles Craig kui me piki maandumisrada manööverdasime ja lennuki tagumik muudkui aplodeeris.
Jama...
on aga Saksamaal see, et inimesed on arvanud seal endast nii hästi, et inglise keelt ei osata. Isegi näiteks Berliini lennujaama burgerirestorani klienditeenindaja. Whats tšiken?
Irooniline, aga selle restorani sümboolika (rulluiskudel Cindy) esindas just läänekultuuri.
Lisaks sakslastele on sama vist teinud ka venelased ja prantslased... räägivad ainult oma keelt. Huvitav, kas ka hispaanlased?
Selles suhtes on eestlased väga suures eelisseisundis. Meie keeleoskus annab meile rohkem rahvusvahelisi kontakte kui ühelegi teisele suurriigi esindajale.
Berliinis...
lõime aja surnuks sellega, et sõime kotitäie komme ja vaatasime, mida on Andy Stanleyl öelda juhtimise ja võimumängude kohta. ("Playing God" 1/2/3). Minu jaoks
Selline oli meie esimene/kolmandik reisist.
järgmine postitus räägib sellest, kuidas türklased meid vastu võtsid, millised on alasti Märt ja alasti Craig. Ning loomulikult esimesed pildid meie kaunist sihtmärgist... punanahkne kuninganna VolksWagen Golf III.
kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar