Keegi nupukas inimene on leiutanud naistele tugisukad. Aga keegi veel nupukam, allakirjutanu nimelt, avastas võimaluse neid kasutada veel enamaks. Sünnituse eel-, ja miks mitte, peaproovideks."Mõni mees on ikka väga äpu," ütles 39 nädalat sangpommi kandnud Greta. "Istuvad mitme meetri kaugusel oma sünnitavast naisest ja isegi ei vaata kui laps välja tuleb... nad on vist šokeeritud."
Nüüd aga tagasi tugisukkade juurde. Need, ma avastasin, on äpude vastumürk.
Need on disainitud nii, et tõmbad neid jalga kuni veerand tundi. Aga kui kahekesi meeskonnatööd harjutada, siis hea sünergiaga vähendad töö 5 minutini. Päris vinge, ma pean ütlema.
Tükk vaeva võtab, et varbaid sisse saada.
Kui kannakõõlusest üle, siis naine juba higistab.
Kõht jääb vahepeal ette, siis on valus.
Tuleb julgustada, motiveerida, masseerida.
Ikka hirmus ränk töö... ei tohi naerma ajada.
Põlvedeni jõudes võib tuua naisele klaas vett.
Lõpp on juba kergem, aga millimeetreid tuleb tõmmata sealgi.
Viimaks, nagu eduõpikud ütlevad, on aeg celebrationiks.
Oleme tugisukkasid koos jalga pannud kolmel korral. Jäänud on 1,5 nädalat ametliku sünnitusajani. Ma loodan, et tütar on terve ja rõõmus... sest äpusid selles majas pole.
Tugisukkade tegelik funktsioon: et naise jalad turses poleks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar