Tal jookseb suust ilanire

Tal jookseb suust ilanire. Ta võib-olla kokutab. Või lihtsalt läliseb. Aga ta on hingelt sama suur inimene kui mina või Sina... Ta on laps, kes näeb ja näitab elu pisemaidki tükikesi, neid imesid. Ja mis juhtub, ta teeb ka täiskasvanu siiraks ja imetlevaks.

Kohtusin sel nädalavahetusel Matuga. Ja veel mõne selliga.

Matu istub turvatoolis. Nagu tugitoolis... Ta teab, et uksel on lapselukk ja seda naljalt lahti ei tee. Veel teab ta rääkida sellest, et rihm, mis teda kinni hoiab - sellel on üks punane nupp. Sellele võib sõidu lõpus vajutada.

Tal on päikeseprillid, mis üllatus-üllatus. Kriiksuvad. Aga mille raame saab osavasti ka oma sandaaliaukudesse pista. Sandaalid on uued. Ja jalgadel veel ville pole. Issil Reimol aga on kaks tükki.

"Ma näen päikest!" ütleb ta, prillid ees, autoaknast välja vaadates. "See on nii naljakas!" Pudistab ta juurde.

Ta ajab mind naerma. Sest see on tõesti naljakas. Ta just nägi killukest.

Ja natuke paneb ta mindki muretsema, et kaks paarimillimeetrist rohelist plekki on tulnud peale õuesmänge püksiservale. Sest ta on siiras. Ta on avastav. Ja ta on nakatav. Ta on tõeline laps!

Nii teatrilaval kui kirikukantsleis räägitakse palju lapseks-saamisest. Öeldakse, et see on see müstiline mina, mis tuleb taasavastada. Leida see siiras usk ja sellesse jääda. Võtta vanaduse mask ja olla põdemata, komplekse kartmata see, kelleks sündisid.

Laps.

Vanad onud ja tädid ütlevad, et neil on palju lastele õpetada. Oleks vaid seda aega ja kõnevõimalusi rohkem. Aga mulle tundub, et väga eluterve oleks, kui ka tädid ja onud saaksid tunnikese veeta lapsega... ja ta nooreneks ainuüksi tema olekust mitukümmend aastat.

Fotosid mul Matust ei ole. Aga temast paar aastat noorem vennike, Alex, temast sain paar pilti. Olime kõik koos Sõrmuse talus, Risttee koguduse ristimisel. Ja saime osaks paljudest imedest. Suurtest ja väikestest.

Esimene foto "Mina ja Alex" on tehtud Viljar Roosimaa poolt. Vt Viljari galeriid.
Teine foto "Muhe Alex" on tehtud Märt Saare poolt. Vt Alexi vanemate blogi.