Nüüd ma siis teen selle avalikuks. Nimelt, ma otsin blogikriitikuid. Tavalist blogilugejat, kes on juhtunud mu tekste lugema, neid alateadlikult ehk isegi analüüsinud - ent jätnud oma tehtud järeldused endateada.Asi on nimelt selles, et ma olen jäänud oma blogieesmärgi saavutamisega maru jänni. Ma mäletan, kui oli jaanuar-veebruar, siis istusin webikonsultant Taavi Uudamiga ja arutasime kordi, kuidas ma saaksin "jõuda rohkemate inimesteni, et igapäevaselt neid julgustada".
I eesmärk oli 30 lugejat päevas
Jõudsime selleni kuu peale lati seadmist. See tuli raskelt...
II eesmärk oli 100 lugejat päevas
Jõudsime selleni kaks kuud peale lati seadmist. See tundus võimatu...
III eesmärki enam ei seadnud... ilmselt kartsin läbi kukkuda... aga nüüd sai see siiski ka paika! See on -- 300 lugejat päevas. (Ja kui mõelda, et inimene, kes peab seda blogi vajalikuks, käib siin lugemas iga 3 päeva tagant, siis see eesmärk on teisisõnu 900 regulaarset lugejat.)
Ma tean, et see võib tekitada reaktsiooni: "Sa otsid populaarsust." Aga isegi kui need numbrid nii võivad näida, käsi klaviatuuril, hiirel ja oma südamel ma võin ausalt öelda, et minu jaoks läheb palju rohkem korda see, kui paljudele inimestele ma midagi suudan ANDA.
Minu kõige eredamad hetked möödunud kuudest ei ole need, kui ma olen saanud palve või seksiteemaga klikkimistaevasse. Kõige eredamad hetked on siis, kui ma juhtun lugema teiste päevikuid või kuulma teiste jutuajamisi ning seda, kuidas nad leiavad, et ma olen neile midagi juurde andnud.
Kui ma valgeseelikut suutsin armastuse üle rohkem mõtlema panna.
Kui mu käest küsiti, kuidas läheb mu väikevennal.
Kui teie seas oli inimesi, kes annetasid raha, asusid hääletama alkoholismi vastu ja hakkasid eestpalvetama.
Ma tean, et paljud, kes seda postitust on lugema hakanud, ei loe seda lõpuni. Just selliste inimesteni aga ma tahaksingi jõuda! Samas, ma tean, et on mõned, kes loevad tähelepanelikult seda otsast viimse punnini...
...ma usun, et see oled sina, sind ma just otsingi! Oled potentsiaalne blogikriitik, kelle ainuväärtuslikku tagasisidet ootan. Sest ma usun, et mina olen kutsutud selle msaare.blogspotiga inimesi julgustama ja neile midagi andma.
Aga ka minagi vajan kedagi, kes mind julgustaks ja mulle vastu annaks.
Palun kirjuta mulle, kui sa tunned, et sa saad mul aidata paremini blogida ja rohkemate eestikeelsete inimesteni jõuda!
Minu e-mail: m2rt@risttee.ee
12 kommentaari:
mille järgi sa seda mõõdad. google analytics?
sitemeter.
ühtegi emaili laekunud ei ole:(
hei Märt, maili saatmine on tülikas...
aga soovisid kriitikat? isiklikult inimesena mulle väga sinu blogi meeldib, rahulik, söbralik, stabiilne...kodune...jne.
erialaliselt kritiseeriksin seda, et kirjutad väga pikalt. tee rohkem nn uudise stiili, ja pildiga :) puhtalt väike ajakirjandusteaduslik tõde, kuidas lugejaid köita.
ja yks väääga pisike kavalus ka, peaaegu et saladus - mina olen oma elus kogenud, et need asjad, mida ma kangesti tagant lükkan, ei edene kuidagi, on nagu kunstlikult või õnnistuseta....vmt. aga asjad, mis tulevad loomulikult, neil on sära ja sarmi ja need jõuavad ka kohale sinna kuhu vaja...
kuigi ma arvan, et sinu positiivne sõnum jõuab siit blogist nagunii sinna kuhu vaja :)
jõudu.
ja tuligi lõpuks Kaja kommentaar ära (jälgisin jupp aega, kuidas ta minu ringkonna blogides kommenteeris. aga mitte minu omas :) tegin vandenõulikke järeldusi.)
1.rohkem uudisnupulisust
2.vähem pushimist
tänud!
aga vaata Kaja, et sa järgmisel korral (nädala-kahe-pärast?) tead anda tagasisidet ning uut kriitikat.
Aitäh, Märt, et kutsud üles tagasisidet andma.
Mulle meeldib Sinu rahulik ja äärmiselt positiivne lähenemine, aga ma ei ole nõus Kajaga selles mõttes, nagu kirjutaksid Sa liiga pikalt. Mina nii ei arva. Ka minu blogi on peetud liiga tüütuks ja igavaks, sest olen kirjutanud suhteliselt pikalt ja lohisevalt, aga kui ma millegi üle arutlen või mind mõni teema puudutab, siis minu meelest ei ole seda võimalik uudisestiilis edasi anda. Igal probleemil on ju mitmeid külgi ja minu arvates ei ole elu must-valge, vaid väga erinevate värvide ja nüanssidega.
Seetõttu meeldib mulle endale lugeda just pikemaid kirjutisi.
Aga Kaja saladust jagan ma ka - mida rohkem vägisi punnitamist, seda kunstlikum see on ja paistab niimoodi ka väljapoole, mida enam südamega ja armastusega tehtud, seda paremini läheb, sest hing paistab igati välja...
Nii on iga asjaga, mitte ainult blogipidamisega.
Tänan, Märt, et oled minu blogis kommenteerinud ja püüdnud mind mõtlema panna armastuse üle, ma mõtlen sellele päevast päeva, sest ka siisn ei ole miski must-valge, vaid nii keeruline ja mitmetahuline.
Sa oled ise vastanud ühele nüansile armastuse osas oma tagasiside sooviga bloginduses, nimelt ütled ise ka, et tagasiside on oluline, et mõista, kuidas Sind vastu võetakse ja kuidas teistele meeldib see, mida Sa teed ning tahad teha paremini, et jõuda rohkemate inimesteni.
Armastuses on sama lugu: tahad saada tagasisidet partneri hoolimise ja vastuarmastuse näol, et mõista, kui palju sa tema jaoks tähendad ja kas see, mida teed või kuidas käitud, partnerile meeldib. Kui positiivset tagasisidet ei ole ega tule, vaid saad pidevalt negatiivset peegeldust, siis teeb see kurvaks ja õnnetuks, sest jätab tunde, nagu sinust ei hoolitaks või ei peetaks sind armastuse vääriliseks.
Aitäh!
ja see, mis ma just siit lugesin, oli rahulik ja äärmiselt positiivne kommentaar.
loodan, et suudame anda oma-loomulikku-ja-spontaanset tagasisidet edaspidigi!
märdile: mis asja, kas sa tõesti ootasid et ma kommenteeriks või teed nüüd nalja?
ja olen mitmeid kordi mõelnud kommida, paar korda olen isegi alustanud, ja siis kustutanud. sest mõte pole valmis olnud...või et on vägagi valmis olnud, lihtsalt olen sinuga väga sageli ja väga sama meelt. nii et pole nagu põhjust siin seletada, et jah, ma arvan ka nii :)
ja neid toolile istujaid ma ei taha kommida, nad on nii armsad ja unikaalsed oma inimlikus olemises... ma yldse püüan vältida teiste inimeste arvustamist ja kommenteerimist :)
valgeseelikule ja märdile - pikkuse asjus märkus on puht tehniline, kuna märt küsis, et mis oleks atraktiivsust suurendav asi, ja teoreetiliselt see oleks...
sisuliselt mulle ka meeldib pikemaid jutte lugeda...olen npigem romaani tüüpi inimene kui novellist...
ootasin. ei tee nalja.
ok, see on tore kuulda, et keegi ootab sinu kommentaari (kuigi ma ei saa ikkagi aru, et miks minu kommi ootasid, sest sa ju ei tunne mind..., aga vb olla pole vajagi aru saada)
:)
Milline omamoodi maailm on see blogide oma. Kõik on kuidagipidi seotud või tuttavad. Mõtlen siin just neid eelnevaid kommentaare.
WOW!
Kõik teavad kuidagipidi kõikigi ja blog trees on kindlasti kedagi juba kindlasti märgatud.
Rääkides nüüd, aga teemast ise. Ma ei tea kuidas blogi atraktiivseks teha. Võibolla shokiteraapiaga? Ahh, aga siis poleks see ju enam sina.
Tegelikult tekitab usaldust midagi kindlat. See tähendab seda, et siis ei kao püsilugejad ära. Ja tekib vaikselt uusigi. Loomulikult on mõned teemad alati populaarsemad kui teised. Seks müüb alati. ;)
Kuid võin rääkida sellest mis mind paelub.
Sul on oma kindel stiil, mis on hea. Su postitused on läbimõeldud ja mõttega. Niisama tühjatähja siit juba nii kergelt ei leia.
Sul on oma maailmanägemus mida sa siin blogis lahkelt kõigile jagad. See on selline eistmoodi. Võibolla on see ainult minu jaoks teistmoodi. Kuid mul on tunne, et ma tahan teada kuidas see testmoodi maailm välja näeb.
Kuigi tegelikult on see juu suures plaanis sama mis mulgi. Käid tööl ja kasvatad last ja sul on pere. Ok.. Laps esialgu on su kaasa kasvatada rohkem, aga sa saad sellest protsessist juba tegelikult aktiivselt osa. Seega sa juba kasvatad oma last.
Kindlasti toovad sinu esimesed kohtumised uue ilmakodanikuga palju lugeaid ja kaasaelajaid juurde. Väikeste lste vanemad hoiavad ühte. nad räägivad ühte keelt. Neil on ühed ja samad rõõmud ja mured ja küsimused ning palju erinevad vastuseid.
Sarnasus liidab. Erinevus tekitab huvi.
Loodan, et jõuad õige pea oma uute eesmärkideni.
Märt,
Sinu postituse algus pani mind samuti mõtlema, et sa tahad populaarsust kasvatada...kuni selle hetkeni, kui sa kirjutasid, et tahaksid osata rohkematele inimestele ANDA!
See on iseenesest juba väga unikaalne lähenemine blogimaailmas.
Mina kasutan oma blogi mõnikord hoopis teisiti - palju isekamalt. Mõnikord prügikastina (et oma vastakaid tundeid maha laadida), mõnikord on blogi mulle psühholoogi eest - asja kirjapanek on nagu loo jutustamine. Oma lugu hiljem lugedes saan oma mõtetest paremini aru, jõuan mõnikord mingi selguseni.
Mul ei jää ka muud üle, kui kiita takka eelnevate kommijate ideesid: et südamesiirus on see, mis on atraktiivne. Siirad, vahetud inimesed on need, keda me ihkame tegelikult.
Siit viib mu mõte sinna: et nii harva on kuulda, kui inimesed räägivad ka oma eksimustest, raskustest. Sina oled neist rääkinud. See on ka omamoodi atraktiivne, suurendab usaldust - sest inimene, kes julgeb jagada ka oma kahtlusi, katsumusi, julgeb minu meelest olla enda vastu aus.
Aga näe...panid mind täna hommikul mõtlema. :)Aitäh!
oh Naised...
Maria, Kaja ja Annimanni. Tunnen end atraktiivse mehena. a ma ei teadnud, et tagasiside selline tuleb.
Postita kommentaar