kolmapäev, 26. september 2007

Elumuutus toob blogimuutuse

Nüüd, kui 8-10tunniseks töövahendiks on saanud arvutid, tuleb välja, et vaba aega ei jaksa absoluutselt blogis veeta. Eelmise postitusega reklaamitud elumuutus, on toonud reklaamimata blogimuutuse... olen kurvameelne, aga tean, et minu kaunim pool on selle üle pigem rõõmus.

Minu suur vaevav küsimus, kuidas säilitada häid harjumusi veel paremate elumuutuste korral?

1. Töö ajast ei hakka ma Legendi Maria kombel aega napsama. Tunnen, et mu töö missioon ületab blogi oma. Selle teine variant, kui ma tahaksin oma tööd kuidagi blogiga siduda, siis kardan, et kaotaksin oma siinse teemavärskuse (läheks korda vaid väga konkreetsetele lugejatele).

2. Vabast ajast ei hakka ka, sest nüüd on vaba aega kui puhkeaeg. Aeg, mil saan hoolitseda naise emotsionaalsete vajaduste eest. Ja aeg mil tema saab laadida minu patareisid, et jällegi, oleksin fokusseeritud 8-10tunni raami sees.

3. Une ajast ka ei hakka, sest selle puudujääkide korral kardan homse hommiku pärast. Kella 8st-12ni on inimene kõige produktiivsem. "80% tööd teen ma ära hommikutundidega," ütles üks mees mu kõrval.

Imelik mõelda, aga pean mingi uue nihke leidma, et blogi tagasi vanadesse rööbastesse saada. Vabandan su ees, kui mõni postitus jääb auguga.

Millegi järgmine tähendab millestki loobumist.

4 kommentaari:

kukupai ütles ...

Üks võimalus on määrata mingi kindel aeg, mil blogiga tegeled, see ei pea tingimata tähendama, et Sa siis midagi valmis kirjutad ja ära postitad. Ideid võid muidu ka kirja panna ja siis sel määratud ajal vaadata, millest asja saab.

Ott ütles ...

Ja Märti ka pole näinud Tartu peal...

m2rtsaar ütles ...

plaanimajandus, mida siin soovitatud, on mõistlik. isegi Tartu suurim loominguline kollektiiv on jõhkralt planeeriv.

ott, ma olen su jälgi näinud vahtrapuulehtedes. aga küll me trehvame!

Maria ütles ...

Ei no ma tänan!
Nüüd mõni võibolla mõtlebki, et ma tööjuures enamus ajast blogin..
Ok.. Vahest ma siiski teen seda. Kuigi oma lõuna arvelt.

Tegelikult on nii, et kõik me jääme sinu postitusi taga igatsema. Samas ma arvan, et siin pole kedagi kes ei mõistaks sind.

Su mõtted on niivõrd õiged ja head, et nende peale pahandada oleks lausa rumal ja häbiväärne.
Hoian sulle pöialt ja soovin edu!