kolmapäev, 31. jaanuar 2007

10-eurone on söödav

Eestimaa majandusmeeste helerohelise unistuse panin nahka. Kõhtu läks latakasuurune roheline rahatäht, kümme eurot. Kokku läks eine maksma: 1 kroon!
Kuidas on see võimalik?
Asi on tegelikult sedasi, et kommipoes "Magus elu" müüakse söödavaid eurosid. "Pull värk," mõtlesin ja kauplesin ühe lehe endale. Veel ostsin kurikuulsaid piimatilkasid (45.- kg) ja ühe jõhkra mao (4.- tk).
Madu jätkus närida üle kümne minuti. Nõnda kaua, et Kaubamaja klienditeenindajad mulle enam naeratada ei tahtnud. Ja piimatilgad on mul praegugi huule all.
Tean, et rikun käesoleva postitusega ühte blogimise reeglit, aga kuidas ma seda jagamata saan jätta?
"Magus Elu" kommipood on Raplas aadressil Viljandi mnt 4. Tartus aadressil Küüni 7.
Lahtiolekuaeg: 9-18. Laupäeviti 10 - 15. Ja öelge poemüüjale, et ta saab ikka haledalt lüpsa...

4 kommentaari:

Unknown ütles ...

tead, mis möte mul tuli. et kas blogijad teevad vahel mingeid asju aint sellepärast, et saaks seda pärast blogisse kirjutada. mitte päris otseselt AINULT sellepärast, aga et tehes midagi natukenegi erakordsemat, siis juba selle teo ajal tuleb idee, et vat see on nii hea asi, et sellest ma kohe lähen ja kirjutan... ma ei tea, kas on nii?

m2rtsaar ütles ...

Auch...

Eks ma saan esindada vist ainult oma blogi. Kuigi sel teemal kirjutatakse ka päris tihti teistes (vt. blog.tr.ee).

Mina kirjutamise pärast ei kirjuta. Mõtlen, et minu blogi võiks olla missiooniga. Paaris postituses olen seda maininud - julgustada elama igapäevast elu.

Aga ma nüüd tõesti ei tea, kas minu pühendunud lugejat Annikat postitused "silikoonrindadest" ja "söödavatest rahatähtedest" huvitavad. Et mul oli sessi viimane nädal, siis minu jaoks olid need väga värskendavad detailid:) Mõtlesin, et minu lugejatele on asi sama erakordne.

Kui aga nüüd küsida, kuidas käib lugude kirjutamise protsess, siis see on kõigil väga erinev. Taavi Uudamil on näiteks oma leheke, kuhu ta kirjutab teemad, milleks võiks kunagi tulevikus pajatada.
Olen ka proovinud seda teha, aga kõik mu projektid on nii suured, et hea kui saab kõige tähtsamad sealt ära kirjutatud (nt intervjuu Jonatan Ligega).

Aga on veel üks asi, mis mõjutab minu kirjutamist - see reegel, et iga (argi)päev peab kirjutama: muidu on loetavus 3-4 korda madalam.
Kui aga on soov julgustada nii paljusid inimesi kui võimalik, siis sealt tuleb konflikt: kvantiteet vs kvaliteet. Ja võib-olla ka sealt tekivad sellised postitused, mis selliseid intrigeerivaid vastukajasid tekitavad.

Aitäh, et kommenteerisid!
Olgu sul ilus päev!

Unknown ütles ...

oh, tänan asjaliku vastuse eest. ma lihtsalt olen ise ka möni päev teinud mingied imelikke asju ja siis möelnud, et oleks mul blogi, siis ma täna kirjutaks sinna SEDA:)

aga siis see ka, et su raamat sai täna raamatukokku ära viidud.
head igapäeva:)

m2rtsaar ütles ...

Kui sul juba sellised blogi-mötted peas on, tundub, et on öige aeg blogimiseks! Tee ära!
Oleks üks positiivne sait juures.

(ja Tänud raamatu viimise eest)