Head uut aastat, kallis Eesti!

Oli aasta 525. Üks Rooma munk istus laua taha ja süütas oma igaõhtuse küünla. Pistis sule tindipotti ning hakkas paberil arvutusi tegema. Ta nimi oli Dionysius Exiguus ja tema lihtsad arvutustehted paberil sel õhtupoolikul muutsid kogu järgnevat inimkonna ajalugu. Ka aastavahetust 2006-2007.

Kõlab absurdselt, aga seesama kuuenda sajandi munk lõi uue kalendrisüsteemi, millele suur hulk rahvastest üle läks. Ja just tema arvutused „Issanda aastast” (Anno Domini) andsidki meile aluse möödunud õhtupooliku pidustusteks.

Et klaase kokku lüüa. Et õues massidega jalutada. Et raketipuru vaadata. Et kauem kui tavaliselt üleval olla. Et telefoniliine umbe ajada.

„Head uut aastat, kallis Eesti!” lausub president Toomas Hendrik Ilves oma aastalõpukõnes ja võtab sellega kokku kogu meie klišeelikkuse.

Kas see Dionysius Exiguus üldse mõistis, mida saab tähendama aastavahetus tulevikus? Ja kui hästi mõistame meie täna, mis seisab sõnade Anno Domini taga? Miks me tähistame mida me tähistame?

Head uut aastat sulle!