Intervjuu superkokaga

Meedia vahendusel kujutatakse meile alatihti, et parim kokk ei ole mitte abikaasa, vaid emme. Julgen selle stereotüübi müüdiks kuulutada. Tänane intervjuu on superkokaga, Greta Josefin Saarega, kes jagab meile blogi-vahendusel kaks ainulaadset retsepti.

Greta, eilsed Tartu Ülikooli rektorivalimised kukkusid kolinal läbi. Samas, paar tundi hiljem läks ülikooli raamatukogus kõvaks röökimiseks ja aplodeerimiseks. Mis juhtus?
Me Risttee üliõpilastega võtsime osa ööraamatukogu tordivõistlusest. Oli kaks kategooriat, üks kohapeal tehtud tortidele ja teine kodustehtutele. Me võtsime osa kodu-tortide kategoorias. Selles oli neli osavõtjat ja meie võitsime.

Halleluuja! Võitja-tort on nimega Casablanca, ja see retsept on pärit sinult?
Nojah, see on selline kook, mis emme ikka tegi kodus.

Oled alati olnud üks suur tortide/kookide fanatt. Miline on superkook sinu arvates?
Neid on erinevaid tegelikult. Oluline on, et nad peavad vastama ootustele.
Kui on selline vahukooretort, siis peab olema lihtsalt: vahukooretort. Ta ei saa olla kuiv, vastupidi, peab olema piisavalt palju vahukoort. Šokolaaditort peab olema šokolaadi maitsega. Iga tort peab aga keskenduma oma eriomadustele.
Ei tohi unustada ära ka seda, et iga tort olgu magus ja maitsev.

Võidutort Casablanca on milliste ootustega?
See mis ta eriliseks teeb, on see, et ta on päris õhuke tavaline munakook, aga on paks kiht seda muna-valget ja suhkrut. See teeb ta eriliseks.
Mulle ta meeldib (ütleb Greta ja vaatab läbi korteriakna taevasse ja muheleb). Selles ei ole midagi, mida ei tahaks süüa. See tort ei ole kuiv.
Mulle ta meeldib.

Olen sind jupp aega kõrvalt vaadanud ja mulle näib, et paned erilist rõhku ka koogi söömis-keskkonnale. Milline siis on üks õige koogisöömis-keskkond?
Kui süüa kodus, siis söögikoht peab olema puhas. Kuid ka hubased kohvikud on head (Wilde, Pierre). Lisaks puhtusele on oluline ka see, et nõud oleksid ilusad. Ja kohv peab olema kõrval! Ning mitte selline rõve mõru kohv, vaid hea kohv.
Kuigi koogisöömine on ka sotsiaalne tegevus, siis mina näiteks söön kooki ja joon kohvi ka üksi.

Ja nüüd palun Casablanca retsept!

Oled sündinud ja üles kasvanud Soomes. Ja kui tulid kuus aastat tagasi Eestisse, oled meenutanud, et nõudmised siinsetele naistele olid hoopis teistsugused kui Soomes. Mida siis oodatakse Eesti naiselt?
Nõudmised on tõesti erinevad. Eestis rõhutatakse naiste välimust rohkem. Soomes on teisiti. Seal defineeritakse ilu kui puhtust ja stiilipuhtust. Siin on selline naiselikum stiil.
Mõnes mõttes on raske näidata näpuga, et mis täpselt erinev on, aga üldiselt on aru saada, kes on eestlane ja kes on soomlane. Seelikud ja kontsakingad on mõlemal maal, aga neid kasutatakse erineval viisil.
Kui soomes on oluline naiste puhul võrdväärsus, töökus ja rahateenimisoskus, siis seksapiil ei ole seal näitaja.

Õpid arstiteadust, oled ilmselt ka kursis, milline on nõudmiste mõju olnud eestlaste tervisele?
Koolistatistika järgi on näiteks eesti lapsed tunduvalt väiksemad kui skandinaavia lapsed.
Aga eks see ole ka ajalooliste põhjustega (stagna-aeg), aga ma arvan, et viimase 10 aasta jooksul on ka eesti lapsed saanud suuremaks.
Või mis sa ise arvad? Millised olid naised 10 aastat tagasi Eestis?

Ma ei tea, ma ei vaadanud siis naisi sellise pilguga. Aga kui nüüd mõelda, siis need nõudmised välimuse suhtes, kas need seavad nõudmised ka toitumuse suhtes?
See toitumus-teema on naljakas asi. Soomes ja Ameerikas (kus G hiljuti käis) on sarnane lugu: poed on täis rasvatuid ja suhkruvabu tooteid. Ja kui poes käid, siis ostukäru pannakse täitsa täis.
Kuigi ka siin tulevad turule rasvatud ja suhkruvabad tooted, siis Soomes neid rasvavabu tooteid kasutatakse hullult palju.
Näiteks rasvatu piim, Soomes joovad seda väga paljud, siin peaaegu mitte keegi.

Miks see nii on?
No see on üldine rahva tervishoid. Soomes on see olnud väga pikaajaline ja tugev. Just propaganda on väga tugev (anti-suitsetamine, piima joomine). Sellest ollakse teadlikud, kuidas ümbermõõt on otseselt seotud suremusega...
Teadvustatakse eraldi, millised on tervislikud söömisharjumused.

Aga kui sa oleksid Eestis tegemas rahvatervishoidu, siis millised oleksid sinu esimesed soovitused siinsetele inimestele?
Ma ei ole ekspert. Aga ma arvan, et see, mida on vaja, sellega juba tegeldakse.

Ühelt poolt on siis eestlane kahe oga vahel. Meie ilumeel seab nõudmisi kaalule ja tervishoid seab nõudmisi söömisele. Kumba teed pidi siis minna?
See võib olla tõesti raske.
Ma ei usu, et ka ise võin jääda siin iseendaks. Aga ma arvan, et õige on prioriteetida tervist üle ilu. Samas, saab olla ka tervislik ja ilus samaaegselt.

Ja sul on ka üks selline retsept, mis hoiab ilu ja tervist. Pisut ebatavaline supp.
Tegelikult...see ei hoia tervist, ja ilu ka mitte.
Ma arvan, et ta ei tööta. Niimoodi kaalust alla ei võeta. Sest kaalust alla ei võeta kuuridena, vaid elustiilimuutustena.

Mis müütiline supp see siis on, et seda kaalu mõttes süüakse?
On olemas erinevad koolkonnad, kes pakuvad erinevat abi. No see on selline kuuri-koolkond. Selline dieet, et sa sööd suppi nii kaua kui tahad (7-päevaste tsüklitega), mille aja jooksul sööd ka muid asju kõrvale. Alla peaks võtma 4 – 7 kg nädalas.
Aga see on pigem nii, et peale kuuri võtab sama palju juurde. Sest elustiil ei ole muutunud.

Aga siiski, selles supis on aineid, mis põletavad rasvu?
Nad ütlevad, et mida rohkem sa sööd seda suppi, seda rohkem sa võtad kaalust alla. Aga minu teada on seal seller ainuke aine, mis põletab rohkem kui lisab.
Seda suppi võib süüa nii palju kui tahab, aga ma arvan, et on ka mõtekamaid viise.

Näiteks?
Füüsiline aktiivsus, portsjoni-kontroll ja juurviljade ning proteiinide osakaalu suurendamine.

Vot sedasi siis. Aitäh sulle ilus tervislik ja tark superkokk Greta nende nõuannete eest!
Aitäh sulle.

Retsept supist, mida Greta Josefin Saar ei soovitanud: