pühapäev, 8. aprill 2007

Mädaneva haugi jutlus

Jõgi, milles ükski inimlaps Soomes ujuda ei või, näitas mulle läbi klaasist jää üht mädanevat haugi. Raiusin jää lahti ja torkisin kopsakat kalade kuningat oksaraoga, mispeale tema hakkas eralduma lihast ning üht jutlust pidama. Siin Mustasaaris on ülestõusmispüha.

Kui sõita Soome kõige päikselisemasse linna Vaasa, ja sealt pisut edasi, jõuad sellisesse paika nagu Kuni. See on üks küla, milles punavalged majad ja põldudel suured kivilahmakad. Ja nende vahel jookseb läbi üks jõgi nimega Kyroälv.


Seal ei tohi ei lapsed ega täiskasvanud ujuda. Või kui keegi juhuslikult ikka sisse sulpsatab, peab minema kohe dusi alla. Seal olla nii räpane...


Ometigi leidsin täna pikki Kyroälve jalutades, jää alla piiludes, et seal on üks haug - tarretunud oma viimsesse hingetõmbesse. Sihuke pikk, käevarre suurune, huuled pruntis ja silmad punnis. Kangestunud kõveras poosis, milles ta ilmselt omal ajal kurve võttis ja väiksemaid taga ajas. Nüüd aga täiesti kutu.


Toksisin jää katki. Hiljutiselt lõkkeasemelt (eile tehti siin legendipõhist nõiatuld) oksarao ja tok-tok-tok, auk kahe maailma vahele.


Aga haug vaid lagunes. Tükk-tüki haaval ta lahtus nagu ujunuks keemilises lahuses. Vanad värvilised uimed reetsid oma luitunud palge, tema endisest hiiglusest polnud jälgegi. Iga puudutusega muutus ta üha kergemaks ja kergemaks, ning viimaks kadus ta ühe kaugema jääkamaka alla.


Leidsin päikselise maakonna räpasest jõest kalade kuninga. Leid, mis kohalike jaoks kulmekergitavaks uudiseks. Sest ikkagi, kuidas tema, nii suur, meie keskel? Ja surnud.


Täna tähistab 33%line kristlik maailm Kristuse võitu surma üle. Haugid mädanevad, aga Kristus on üles tõusnud!


Andkem meile, kristlastele andeks, kui liiga palju reklaamime Kristuse kannatusi, jättes aga välja kõige olulisema - et surm on võidetud. Ja siin Mustasaaris, nagu ka kõikjal mujal, on ülestõusmispüha. Midagi täiesti erakordset.


Mis saaks siis, kui ma hakkan iga aasta uuesti-ja-uuesti meenutama seda, kuidas ma leidsin Kyroälvest haugi? Kas see muutuks nagu ka Kristuse elu aasta-aastalt üha karikatuursemaks, muinasjutulisemaks ja vähemusutavaks?


Ilmselt küll.

Kommentaare ei ole: