Arvake ära, kes kihlusid!

Elu on ikka täiega rollerkõuster. Ühel hommikul tahad oksendada ja unustada, kõik mis on peas. (vt eilset sissekannet) Aga juba mõned tunnid hiljem tahad öelda "jeehaa" ja spontaanselt plaksutada... kui vaid rattalenksust ning mobiilist kinni ei peaks hoidma.

Juhtuski nii, et meie armsad sõbrad Maria ja Hannes otsustasid käimise lõpetada ja kihlunuks saada. Alles te kiikusite Anne kanali ääres peaaegu üle võlli, aga nüüd - näete, pildi peal on nad Pärnu rannas - ja tundub, et eluga üpriski rahul.

Oleme Gretaga, nagu öeldud, rõõmsad, et te nõnda suure sammu olete ära astunud! Kahju, et me Eestis pole ega privaatseid musisid ja kallisid (kuidas kellelegi) üle ei saa anda...

...üks erakordne fakt veel: Maria ja Hannes selle blogi esimesed lugejad. Minu esimesele leheküljele aastal 2006, 27.novembril kirjutas Maria: "Minu ajurakukesed juba ootavad järgmist postitust! :)". Ja Hannes omakorda: "Mina ootan ka oma ajurakukestega, kuigi neid on vähe."

Aga nii kuis mina hakkasin rohkem tähelepanu saama, hakkasid nemad rohkem tahaplaanile hoidma. See on nii nendelik. Parimas mõttes, sest alati on tunda, et nad on ikkagi meiega olemas.

Aitähh, et saame koos teiega rõõmu tunda!