Esimesed suudlused

Oma esimesed suudlused sai Wilma minult. Väikestele pehmetele huultele. Kindlasti oli minu musides oma ports omamehelikkust ja territooriumi märgistamist. Aga et see nii lihtsalt ja loomulikult tuli, siis eks selles oli ka isalikku armastust.

Täna oli siis see teine päev, käisin teist korda musisid tegemas. Ema sai ka paar tükki. Mõlemad on väga väsinud... visuaalse pildina olgu öeldud, et noorem neist on nii punane (see on hea) ja vanem kaunitar on lumivalguke (see on normaalne).

Kindlasti tuleb ära märkida seda, et kõik Wilma Loviisa füsioloogilised näitajad on minu vastu. Huuled, nagu sai vihjatud, on otse ema suust kukkunud. Mõnusalt allapoole mossis. Kõrvad on jube karvased! Nii olla olnud ka Gretal.

Ja tema esimene naeratus on ühe suupoolega! Kujutad sa umbes ette? Täpselt nagu emal. Nojah, isast pole haisugi. Minu huuled lihtsalt on täidlased, kõrvad ilma karvadeta ja naeratus mitte ühe suupoolega, vaid nagu Colgate modellil. Aga elame üle!

Siiski-siiski, üks asi on minultki. Ma ei tea, kas te tahate seda teada...

...ah, kindlasti tahate...

Wilma Loviisa on tütarlaps kõige võimsamate kopsudega! Kui tema öösel suu avab, siis teised vääksujad jäävad vait ja kuulavad kõrvad kikkis. Wilma ei karju. Tema röögib. See ongi isasse.

ja Preili Laura ütles tabavalt Orkutis, et Loviisa viitab sõnademängule ("armastan isa"), ja noh. Eks ta alateadlikult kindlasti nii saigi pandud. Vilma kusjuures on Eesti parim (ja suht ainus) pannkoogijahu. "W" aga, tundub et viitab sellele, et see naine saab olema topelthea!

Ajalooline taust:
1. Wilma tuleb nimest Wilhelm ("tahe" + "kiiver").
Ja Wilma siis seega naiselikuma vormi Wilhelmi(i)na lühem nimetus.

2. Loviisa tuleb vanast Saksa nimest Louis ("sõdalane")

Kui nüüd aga leidub keegi, kes Wilma Loviisa nime imelikuks või lihtsalt omapäraseks peab, see saab Wilma isa, maailma kõige tugevama käest kaigast! No doubt.

Nüüd aga on aeg lõpetada suhtlus välisministrina ja
jätkata meeskonna saabumise ettevalmistustega, koristamisega. Nõme, aga lahe.