Karunädala esimene päev. Tehtud! Lõppes sellega, et vaatasime 5 külalisega Ristteel Madagaskarit. Lõvi möirgas seal, kus tavalistes kirikutes seisab rist ning popkornid/krõpsud lõhnasid sääl, kus tavaliselt korjanduskarp.
Trepialune nuudliorgia
Astun raamatukokku. Mõnus ja professionaalne vaatepilt: meie meeskond on võtnud eilsest müügikoolitusest õppust...
Mu ees seisavad 6 ameeriklast, kõigil siirad naeratused ees ja Karunädala flaierid näpus. Ei mingit võimalust mööda hiilida. Oled sunnitud saama tervitatud ja teavitatud! Excellent, Smithers-Excellent!
Samal ajal kui eri paigus Karu propageeritakse, on kella 13se nuudlikohvikuni on hunnik ettevalmistusi. Õnneks on roppu moodi ameeriklasi abis. Ja mitte keegi neist ei moluta, see on vahva. Ka kohalikud eestlased on platsis... töökäsi jääb viimaks ülegi... Tegelikult on mõnus sellise seltskonnaga olla raamatukogus... (üksi nende toolikatete haisu keskel küll mitte)
Viimaks kukub kell ja Nuudlisöökla avatakse. Ilmuvad esimesed tudengid. Seesama trepialune, mis varem mädanevate raamatute järgi haises, on nüüd kaunistatud lilleseadete, kohvikulaudade, küünalde ja Liisi Koiksoni sametise häälega. Ja kohvik lööb sumisema! Ühtekokku käib lisaks meile poolsada inimest. (25+50)
Tulemused on üle kartuste suurepärased!
8:15 kuula Elmarit!
Jooksen parasjagu higise kampsuniga mööda raamatukogu. Tassin toole. Siis helistab üks jube elurõõmus hääl. Ütleb, et talle on popsatanud kasti meie pressiteade - elagu Kuldari spämmkiri! - ja tahab, et tuleksin homme hommikul nende stuudiosse intervjuud andma. Loomulikult olen nõus. Jätan talle igaksjuhuks ütlemata, et olen ka ise professionaalne raadiohääl. Heh.
Aga kell 08:15 kuula Elmarit. Sest siis... kuuled Märti!
Õhupalli Madagaskar
Kuigi tänasesse päeva mahtus veel teejagamine ülikooli hoonete ees ja loengutes käimine, oli päeva tipphetkeks õhtune "Lõõgastus Näituses". Maria ja Ingmar olid suurepärast tööd teinud!
Saali täitsid õhupallid, lindikesed ja krõbuskid. Eriti hea oli tunda seda, et ise ei pidanud midagi tegema ja sain lihtsalt õhtut nautida.
Ühtlasi sain tuttavaks Andrusega, kes rääkis sellest, et on äsja kristlaseks saanud ja nüüd otsib igapäevast vaimutoitu. Ka Ristteelt.
Ta küsis huvitavaid küsimusi: "Miks ei ole altarit? Kas sulle meeldib söögipalve? Miks sa YMCA loo ükskord Pereraadios pooleli jätsid?"
Reklaami peale tuli õhtusesse keskkonda 5 uut inimest. See on 10% nuudlisööjatest. Tegelikult pole paha, kui arvestada seda, millises umbropsu kohas Risttee asub ja kui kahtlane on õhtul raudteerajooni tundmatu seltskonna sekka filmi minna vaatama:)
Aitäh kogu meeskonnale ja juurdetulnud vabatahtlikele, kes te tänase päeva eriliseks tegite! Olete SUPER! Elagem teistele! Ka nuudlite ja multikatega.
esmaspäev, 19. märts 2007
Karuretk 2: viiekümnest sai viis
Sildid:
aja-planeerimine,
arvustus,
heategevus,
kirik,
risttee,
Tartu,
tänu
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar