Karunädala neljas päev lõppes sellega, et Ristteel laulis püsti-seistes 40 inimest Queeni viimaseid sõnu "Nothing really matters... nothing really matters..."
"Oh, thats depressing," kommenteeris keegi USAkatest tagareas, kui mõtles ekraanil näidatavatele karaoke sõnadele. "Oh, thats really depressing."
Nädalatsitaat
Siiski, kui hakati päevale tagasi vaatama, nähti selles ainult positiivset. Nende meeskonnajuht Ryan meenutas üht tsitaati, mida ta ilmselt kunagi ei unusta:
"Kristlus ei ole religioon, vaid elustiil."
See Eesti tüdruk, kes sedasi ütles - pani otse kümnesse. Võib-olla ta seda ise ei saanudki aru, aga maailmas on miljoneid ja miljoneid inimesi, kes lihtsalt ei näe kristluse olemust. Kui paljud loobuvad kristlusest arvates, et see on religioon, öeldes sellega aga ära oma otsese suhte Jumalasse!
Ainuüksi selle ühe tüdruku avastuse nimel tasus seda nädalat korraldada!
Ajaloo oluliseim kohtuistung
Sellest kohtuistungist tahaksin pikemalt kirjutada, aga kahjuks kõike ei jõua...
Lühidalt: kohal oli nagu eilselgi debatil - ca 35-40 inimest. Lootsin küll veidi rohkemat, aga jäin täiega rahule: sest Peep vs Risto kommunikatsioon oli haarav.
See oli intelligentne lähenemine Kristuse elule, surmale. Aga mitte tühi filosofeerimine, vaid väga terav argumentatsioon, mis viib iga-ühe otsese küsimuseni: "Kas ma tunnistan Kristuse oma elus surnuks võiks elavaks?"
Meego Remmel, (kes oli kohtunikuks), kuulutas lõpus välja, et vandekohus (ehk rahvas) peab otsuse langetama täna - 19:00 Atlantise konverentsisaalis. Tegelikult on see ju jube oluline!
Elina Sildre oli kohtukunstnikuks. Väga iseloomulikult joonistas Risto (süüdistaja), Peebu (kaitsja), Meego (kohtuniku), minu (Jeesuse) karakterid välja.
Kasvõi see Peebu näpp või Meego kulmud...
Karaoke
Neljapäev lõppes karaokega. Enamus tulijatest olid tüdrukud... eh. Aga kokku tuli tudengeid lisaks meile veel 25-30.
Nüüd ongi veel jäänud viimane päev minna. Praegu oleme (eriti vist mina) veel närvilised nuudlisöökla pärast... sest infolauaga on hetkel jamad ja reklaam pole ka 1,5h hiljem alanud. Ma isiklikult tahan, et see viimane söömaaeg, mis me kõigile raamatukogus-olijatele pakume, oleks meile kõigile meeldejääv kingitus selle nädala eest.
Aitäh, et seda blogi oled lugenud!
Vaid üks postitus Karuretkest tuleb veel! (mõni hingab kergendunult:))
reede, 23. märts 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar