Täna hommikul, ajavahemikul 7-10, oleks võinud igaüks siin Eestis ja tegelikult üle kogu maailma, internetis, kuulda seda, kuidas ma oksele hakkan. Siiski. Asi ei olnud selles, et Pereraadio sisu nii iiveldustekitav oleks. Pigem oli asi Rimi salatites... Öäkk!"Ei, asi ei ole salatis," kommenteerib Greta kui käesoleva postituse juhtlõiku loeb. "Asi on selles, et sina sõid seda salatit."
Nojah. Sõin jah. Keegi peab ju külmikut puhtaks tegema. Ja tegelikult, lõpuks läks ju kõik hästi... külmkapp puhas ja toit jätkuvalt kõhus.
Kuigi ikka ilgelt räme on lugeda sünnipäevaõnnitlusi, kui iga sekundiga niriseb iiveldusele omast poolmagusat lima suhu. (Andestage mu rõvedus, püüan olla lihtsalt autentne)
Samuti võis tegelikult väikseid viiteid oksenduseelsele seisundile ka saatekava kuulamisel. Väikesed naksud on lõikude vahel sees. On tunda, et keegi mikri taga meeleheitlikult neelatab (ja püüab seda varjata)
Siiski, vahest võib tunda rõõmu raadio eripärade üle. See, et keegi sind ei näe... keegi ei tea, mis liigutusi või näomoonutusi sa iga lause juures teed. Keegi ei tea, kas ma istun, seisan või kükitan. Või mis mul seljas on...
Aga okserefleksid on kuulda ja banaanimatsutamist niisamuti (ükskord juhtus ka sedasi...)
Head kuulamist!
6 kommentaari:
Ahh küll on hea, et ma peaaegu üldse raadiot ei kuula.. vähemalt vabatahtlikult mitte.
Tegelikult tööjuures sunnitakse kuulama praegu veel.. Aga ehk juba õige varsti see muutub. Saan uske kinni panna ja raadio helid uksetaha jätta...
K6ige m6nusamad hetked ongi need, mis eelnevad enne raadiominekut. Kella viiene Annelinn on mega...
postiljonid k2rudega, vidistavad linnud, v2rske 6hk. Ei yhtegi autot, vaid enda sammude kaja.
M6nikord peab tegema l2rmi, et tunda vaikusest m6nu.
Tere!
Mul on üks täiesti asjassepuutumatu küsimus.
Kui keegi annab mingit vannet käsi piiblil, siis kas selleks on piiblis avatud mingi kindel koht?
(Küsimus tekkis uudiseid vaadates selle kohta kuidas Soome valitsus ametisse vannutati. Ma isegi ei tea kas need raamatud olid seal avatud piiblid)
Ja veel... Kui ma ei usu, siis kuidas ma saaksin käsi piiblil midagi vanduda?
Helistasin politoloog Alar Kilbile. (TÜ õppejõud ja pastor)
Alar Kilp (Saksamaalt)
"Tean vaid nii palju kui on Ameerika traditsioonis...
..aga need Ameerika presidendid, kes on teistid, on ühel v6i teisel moel olnud k6ik kirikuliikmed. Kuidas on riigiti olnud (Soomes, Eestis)... s6ltub, oleneb seadustest."
Maria: Aga kui ei usu?
Alar: "Ma ei usu, et vandeandmine n6uaks isiklikku usutunnistust. Piibel on selles positsioonis rohkem nagu autoriteet. M6neti on see nagu riigivande andmine.
Poliitik vannub sellega truudust riigile."
Võib muidugi ka EKD inimeste käest küsida.
Kas mitte põhiseadus pole see raamat?
Suuuuuuured tänud!
aga kas see oli piibel või põhiseadus- no pole vahet. Küsimus oli siiski piibli kohta. õte tekkis sellest lõigust uudistes lihtsalt . Aga Märt tänan, et viitsisid vastata ja vaeva näha.
Postita kommentaar