Motivatsioon koolis ja blogis

Jälgides iseennast, olen märganud, et ma olen nõus loovutama tunde, et arendada blogi. Aga samas vingun ma iga pisemagi minuti üle, mis mul tuleb koolikohustes veeta. Sihuke mitte-motiveeritus. Eile avastasin juhuslikult, milles on põhjus ja kuidas tõmmata tagasi blogituhinat ning kuidas end hoida ka muudes asjades motiveerituna.

Läksin Orkuti. Piilusin vahelduseks sõprade skräppbookidesse ning leidsin täiesti lambist ühe tüdruku, kes mu blogile viitas. See oli vestlus täiesti kolmandate isikute vahel, aga see et ta mu ära märkis ja lausa kahel korral nimetas "kõige populaarsemaks". Mis te arvate, kas see lisas mulle hoogu blogimises või mitte? Muidugi lisas.

Sain e-maili. Tuttavalt vennalt, kellega rääkisime fotojuttu. Et ta aga oma kirja lõpus küsis nagu muuseas: "kas sina oledki selle msaare-blogi autor", siis mis sa arvad - motiveeris see mind? Muidugi.

Kolmas näide. Eelmine nädal sattusin Eesti blogide nimekirja. Üks umbes minuvanune neiu, oli teinud postituse "Kuidas Märt Saar mu eilse õhtu ära rikkus". Ja üsna paljud lugesid, mina sealhulgas. Pekki, kus see alles andis (blogi)kommunikeerumises hoogu juurde...

Kooliga on teisiti.

Juhtus nii, et tulin sel nädalal Soome-tripilt tagasi. Ja sain üle pika aja kooli-meilboxi. Ja arva ära, mida ma sealt leian? Hunniku demoraliseerivat kirjandust! Üks õppejõud kuulutas, et pean kas saama "mittearvestatud" või ainest viimasel hetkel välja registreeruma. Muud võimalust pole...

Teine kiri tuli raadioõppejõult. See oli eriti mõnus, sest ta viitas minu kõige hullemale omadusele: tähtaegadest kinnipidamisele. Ja nagu mokaotsast ütles, et nüüd palju variante pole - olen lootusetult töödega hiljaks jäänud. Hea aeg teatamiseks...

Kõige mahlasema punkti pani aga retoorikaõppejõud ja mu bakalaureusetöö juhendaja Mart Raudsaar. Ta kirjutas muidu kriitilise kirja lõppu... "PS. Blogi on üsna huvitav ja hästikujundatud. Edu!"

Öelge nüüd, millega ma pigemini tegelen: kas blogimise või koolitööga? Kui ühel puhul on aktiivne-positiivne tagasiside ja teisel puhul viimase hetke-negatiivne, siis kuhu tüürib õpilane?
Sinna, kus magusam muru.

Kui keegi ei huvitu minu koolist, miks peaksin siis mina huvituma?

Otsi & Anna reeglid:
1. Otsi tagasisidet asjades, kus seda keegi ei anna. Kasvõi guugelda iseenda koolitöid. Sa üllatud, usu mind!
2. Anna tagasisidet neile, keda sa tahad, et ta saaks arenguks inspireerivat motivatsiooni. Usu mind, sa äratad tõelise annivabriku!