Ma saan ISAks!!!

Jalutasime abikaasa Gretaga Toomele, günekoloogide majast sisse, et saada kinnitust sellele - et meie perekond kasvab ühe liikme võrra juba sel sügisel! Ma saan ISAks! Me saame VANEMATeks! Me ootame LAST!

Täna sai Poisu (kuigi võib-olla on ta tüdruk) 9-nädalaseks.
"Täpselt üheksa pluss null," nagu ütles doktor Moks.
Ta on veel imepisike, aga juba olid ta pea ja jalad näha. Must-valgel sahiseval teleekraanil ta suples ja saatis tuksuva südamega elu-märke.
Oleme Gretaga väga õnnelikud!

Imelik oli samas olla seal Mob-factoris (nõnda on kritseldatud sünnitusmaja seinale). Sest palju teismelisi tüdrukuid istus üksteise kõrval järjekorras. Iseeneses tabasin end mõttelt, et ega nad ometi ei tulnud, et aborti teha.
Statistiliselt tehakse igale teisele lapsele Eestis abort.
Ja kui doktorikabiini läksime oli esimene küsimus meile: "Mis mureks? Ja mida te teha plaanite?"
Sama küsimuse esitas ka doktori õde. "Mis plaan on?"
Mulle jättis see küll mulje, et ega meie väiksel Maarjamaal laste sündi ei propageerita.

Samas on need kommentaarid köömneks selle kõrval, mis kinnituse me täna saime. Selgus, et oleme fertiilsed! (Kuigi ma olen ikka jõhkralt palju nalja teinud väärloodete ja sünnituste üle)
ja selgus, et meile on usaldatud elu! (Mõelda vaid, on Keegi, kes mind peab piisavalt heaks isarolli täitjaks!)

Korduma Kippuvad Küsimused

Kas te planeerisite teda?
Me oleme olnud tema tulekuks valmis juba pool aastat, pulmaööst saadik. Hehh. Aga kõige õigem vast polegi sõna "planeerima", sest tegelikult inimene ise ei saa muffigi teha, et laps sünniks.

Kui vana ta on?
See poisu, või siis tüdruk, on 9 nädalat vana.

Aga kuna ta sünnib?
Arstid ei ole öelnud midagi. Aga minu rase kullake (kes on kusjuures sellest nädalast ka günekoloogia praktikant) arvab, et umbes 25 oktoober. Kohe peale tulevase isa sünnipäeva.

Kaua te juba seda lapseootamist olete teadnud?
Rohkem kui kuu aega. 4-5 nädalat. Gretal on olnud tegelikult väga suured iiveldushood, mida me püüdlikult varjata oleme püüdnud. Eh..

Aga kuidas Gretal läheb?
Vahepeal on halb olla, aga kui ta saab aeg-ajalt süüa, siis on jälle okei. Et siis, igasugused sööginaljad minu poolt peavad ka lõppema... Aga ta on ikka tohutult vapper olnud. Isegi kirikusse läinud sedasi, et ühislaulude ajal käib oksel.

Kas ma võin seda teistele rääkida?
Võib täiega. Sellised sündmused olgu meie esikaanelood! Oleme Gretaga ja koos teiega väga elevil!