Lihtsalt kudrutavad. Kavatsevad nii nagu mina teiselpool seinagi, pesa ehitada ja pere luua. Et nad mulle aga üüri ei maksa, siis teen ma omaltpoolt kõik, et neist lahti saada. Aga kui kaugele ma oleksin valmis minema? Tapaksin ma tuvi?!Eelmine aasta oli nii, et siis mind veel majavalvuriks ei olnud. Ja sel ajal kui Greta Soomes tööl oli, kolisid sinna sisse tuvipaar. Ses suhtes ma mõistan neid: oli ju asustamata plats, plekist varjualune ja hea vaade Tartu korstendele, katustele.
Aga mingi hetk läks asi hulluks, kohe päris hulluks. Nad ei keevitanud sinna mitte ainult pesa, vaid iga sentimeeter rõdul sai nende rooja poolt kokku liimitud. Öösiti kudrutasid nad nii valjult, et isegi padjaalune ei andnud meile, värskele abielupaarile, und.
Mõni hommik oli kohe paha ärgata.
Ja enam veel, mingi hetk potsatas nende alla
veel teine paar tuvisid! Algul oli asi väga armas... ikkagi sihukesed pehmed ja pisikesed. Aga siis hakkasid nemad ka end produtseerima!Kui varem olime saanud neid ära hirmutada (plaksutamise, karjumise ja harjavarrega), siis nüüd polnud sellest enam kasu. Vanematel oli kaitserefleks ja uus generatsioon polnud veel lendama õppinud. Kõik seisid kui tornid rõduserval. Olime Gretaga meeleheitel...
Tegime kõik, mis võimalik. Kui nad söögiretkedele olid läinud, ehitasime rõdu kinni. (kardinatest, tekkidest, toolidest ja isegi hantlitest). Aga ka sellest polnud abi... Nad hakkasid alt-poolt sisenema. Nagu kassid, kasutasid ära iga pragu.
Mida siis teha? Teinekord ei saanud toas makkigi käima
pandud. Ikka mängib bassi ja trummi üle kellegi tuvi kopsupõrin.Üks hetk läksime rõdule tolmuimejaga. See teeb ju lärmi! Ja et nad neljakesi olid selleks ajaks nii suureks kasvanud, siis ei julgenud me rõdule muud pista, kui tolmuimeja toru... See oli viimane kord, kui me midagi sellist tegime...
Nad oleksid meile peaaegu kallale tulnud. Plagistasid tiibu. Oli nagu Hitchcocki filmis "Linnud".
Viimaks otsustas perekond Saar ühelpool seina, et tuleb minna rõdule ja plats puhtaks lüüa. Kohe terve laupäev veeta seal ja pesta kogu kaka-meri ära. Ja pesa uuesti lahti keevitada - küünlad panna. Ja siis uuesti rõdu kuni talveni kinni katta.
Rest In Peace? Nääh - vaevalt...
Vaata viimast fotot! Nad on tagasi! Ehitavad uut pesa ja juba on rõdu valgeks muutumas.
Seekord püüame neil pesa iga päev ära lõhkuda, aga ka sellest ei paista olevat kasu. Loodus
tundub inimesest tugevam olevat. Nad naasevad, kudrutavad ja pistavad oma ülbed rinnad ette. Nad lähevad viimase lahinguni.Mõnikord olen unes näinud, kuidas ma loomadega kaklen. Tuleb tunnistada, et teinekord olen madistanud ka lindudega. Pärast ärgates on süümekad: et kuidas ikka saab nii alateadvus loomadesse suhtuda?
Aga kui peaks tekkima 1:1le olukord? Kas ma tapaksin tuvi? Kui tuleks otsustada - minu või nende perekond?
5 kommentaari:
Tuvidega võitlemine on üks päris tõsine tegevus. Siinkohal võiks ma Su kõrvale istuda ja öelda "Ma tean mida sa tunned". Meie rõdul elas kohe palju tuvisid. Ja öine magamine oli vaid rumal unistus. Need linnud ei kartud mitte kedagi. Kannatasime ja pidevalt kolisime magama hoopis teise tuppa diivanile. Siis võtis Mees kätte ja otsuas, et rõdu PEAB tuvivabaks saama. Käis ehituspoes ja ostis võrku. Möllas mitu tundi rõdul ja rõdu sai tuvikindlaks. Ta lihtsalt pani võrgu rõdule ette. Peale selle ta pesi ja küüris kuni rõdu oli puhas. Tuvid üritasid ikka paar korda käia rõdu äärel istumas ja sissegi pressida ennast, kuid siis nad loobusid. JESSSSS!!!!
Muide nüüd uues kodus pole mul ka tuvidega probleeme. Mul on kaks kassi. Väga hea tuvitõrje.
Väikeseks ääremärkuseks kirjuan siia, et lugesin täna hommikul Su blogi algusest lõpuni läbi. Olen mõnda postitust ka varem lugenud. Aga täna sain midagi mõtlemiseks. Oleksin nagu kogemuse võrra rikkamaks saanud.
Edu!!!
Jään uusi postitusi ootama ;.
Suurimad tänud vastukaja eest!
Tuvivõitlus on hetkel selline:
- Panime metallist kuusejala selle koha peale, kuhu nad muidu pesa kipuvad ehitama.
- Ja tänasel hingamispäeval oleme saanud korralikult hingata:)
siin kasutatakse Tuvide peletamiseks v6lts usse*kummist* ja see toimib imeh2sti. Eesti tuvid ei pruugi usse karta aga muretse kajaka topis ja nad ehk arvavad, et r6du on juba h6ivatud;)
mis arvate kui akna plekk el. karjusega ära ühendada :D
Today, I went to the beach front with my children. I found a sea shell and gave it to my 4 year old daughter and
said "You can hear the ocean if you put this to your ear." She
put the shell to her ear and screamed. There was a hermit crab inside and it pinched her ear.
She never wants to go back! LoL I know this is entirely
off topic but I had to tell someone!
Here is my site sailing charter marketing
Postita kommentaar