Möödunud on 7 nädalat sellest, kui esimene inimene tuli blogitoolile ja rääkis oma elust. Need on olnud seitse kordumatu pilguheitu kellegi imelikku maailma. Nüüd on mul tunne nagu kirjutaks palju lähedastematele lugejatele, nagu tõesti tunneks teid... aga kuidagi nukker on sel reedel vaadata tühja meilboksi, mille peal hüpleb vaid üks äädikakärbes.Äädikakärbes, puuviljakärbes, banaanikärbes... kuid mitte inimene.
Võib-olla ongi siis tegemist viimase üleskutsega - ja viimase 24tunniga - istumaks sellele mustale tugitoolile. See on nagu ultimaatum... kui keegi kirja ei kirjuta, läheb tool lukku ja salvestatud jääb vaid 7 kordumatut lugu.
Loomulikult ma loodan, et see siiski juhtub. Et keegi vastab postitusele "Aidake mul blogida!" aga kui ei, siis ei. Tegelikult ma mõistan. Mul on lihtsalt mõned tunded, mida on vaja välja elada. (appi kui sensitiivne kuju neid ridu kirjutab!) Ja eks teilgi ole omad mõtted. Ning ilmselt on alati kuulajaid, kes istuvad pigem pimedas pinginurgal kui lõkkevalguses. See räägib ka inimestest.
Mõnes mõttes mõtlikukstegev see 7-nädala verstapost. Olen kuidagi päevase kaitsekilbi kõrvale pannud ja nüüd võiks kirjutada ükskõik kui SUURTE tähtedega või emot:)ionaal:(elt. ka väikene äädikakärbes on hüpanud ekraani pealt maha ja andnud mõista, et kuigi tema eluiga väiksem kui üheööliblikal, on temalgi oma aeg, mil hüpata ekraanilt ja öelda "nüüd adjöö!"
Pühapäevatooliga kinnitatud hüpoteesid:
1. Enamus toolileistujad on naised ja mitte mehed (71,4%)
2. Enamus toolileistujad on blogijad (85,7%)
Uued avastused ja oletused:
1. Igal inimesel on väga isikupärane sünnilugu (või mõtestab seda väga isikupäraselt)
2. Mitte kellelgi ei ole sarnast peremudelit (ma nii lootsin)
3. Kõigil on mingi armastusside olnud koduloomaga (misasja?)
4. Vähestele meeldib kui õpetatakse, kuidas peaks elama ja ei peaks elama (aga miks te mu lugemist järgi ei ole jätnud?)
Pühapäevatoolil on olnud:
Taskurätiku Maria
Trak Peeter
Kala Kats
Eesti Naine
Pirita Ott
Kopteri Anniki
Beethooveni Kristi
Et pühapäevatoolile pääseda loe postitust "Aidake mul blogida!"
2 kommentaari:
Ma v6in kyll appi tulla, toolile istuda ja banaanik2rbse elulugu pajatada. Mida selleks t2psemalt tegema peab, et saaksin pyhap2eval Sinu pakutud toolile istuda?;)
Tere Austraalia vandersell. Tore, et sa banaanikärbest lahata tahad. Küsisid, kuidas täpsemalt teda luubi alla võtta ja kuhu/kuidas kirjutada, siis kõige parem oleks, kui loeksid seda linki:
http://msaar.blogspot.com/2007/07/aidake-mul-blogida.html
seal on mu e-mailiaadress, kuhu ootan su meelisügavat kirja!
Postita kommentaar