Esmaspäev, 31. detsember 2012

Avasin uue blogi

Heip. Avasin uue blogi. Ma olen seal pisut vanem. Blogi nimi on Märt Adupoja blogi. Tegemist on alles algusega, aga tule ja ela kaasa!

See roheline blogi jääb alles, kuna lugejaid siin millegipärast ikka jagub. Aitäh teile ustavuse eest!

Teisipäev, 7. veebruar 2012

Avameelsust vähemaks?

Möödunud reedel hoidis raadio 7 mikrofoni meie köögilaua ääres Haldi Leinus. Greta tegi soojad kaneelisaiad ja Jumal andis päikse koos sinise taevaga. Torumees omakorda 8 kraadi toasooja juurde.

Rääkisime abielust, aga alustasime lapsepõlvest. Ei teagi, mis purki sai, aga eks märtsis kuuleb.

See pani mind paariks päevaks mõtlema selle üle, et ega ma liiga palju rääkinud? Äkki olen just selle blogipidamise tulemusel harjutanud olemast väga avameelne? Olen alati isiklikkust pidanud vooruseks, ajades pidevalt ka segi sina ja teie, aga nüüd mõtlen - et ehk peaks olema avameelsust vähem?

Kogu maailm ei pea ju teadma, mis on mu arvamus ja milline on isiklik kogemus. Võib-olla olen ma nüüd nii suur, et saan olla mina ise ka ilma endast rääkimata? Või on äkki olnud isiklik lähenemine minu viis rääkinud oma usust?

Mitte et ma tahaksin kinnine olla... Lihtsalt tunnen, et mõnikord on lihtsam ja selgem kui lihtsalt rääkida asjadest kolmandas isikus... Aga seda ma küll ei taha, et Jumal, Greta või usuelu kuidagi privaatseks asjaks muutuks. Häid asju tuleb ju jagada. Aga vaja on ka jagamisoskust.

Pühapäev, 22. jaanuar 2012

Märt Olevistes isa-teemadel

Käisin möödunud reedel Olevistes kõnelemas, noorteõhtul. Kui tahad lähemalt kuulda teemat, "Käimine koos Isaga", siis kliki pildile (jutlus alates 28:07).

Teisipäev, 3. jaanuar 2012

Märt kirjutab natuke

Ma ei tea, mis lugu on mul kirjutamisega. Vaatasin kümneaastataguseid kirjutisi, mis kuskil kodulehekülgedel üles riputanud. Sai nalja. Vist pidigi saama, aga ei tea, kas lugejad sellest nii aru said. Tean, et blogi olen ka pikalt pidanud, aga mida rohkem on lapsi, seda rohkem lausun asju eile ja mitte sulle.

Vähemalt tundub nii.

Puhkuse ajal hakkasin lugema ka. Ulmekirjandust. Ei teagi, mis mul viga on, aga kuidagi ei suuda keskenduda, kuigi väga tahan ja punnin ka. Praegu on pooleli Wellsi klassika "Nähtamatu". Jules Vernega koos kõrgele kiidetud, aga mina millegipärast mõtlen muudkui, et mida saaks paremini ja nii...

Mõtlen vist sisimas, et olen rohkem kui Ajak Irjanik. Ei ole ma ka päris misjonär või vaimulik mitte. Jutlustaja ka päris mitte. Aga ikka rohkem need kui saunaehitaja.

Sest praegu peaks edenema hoopis saunaehitus... mina aga siin kirjutan. Saadan postitusega tervitusi Böömale, kes sai raamatuga maha. Ta on juba suur poiss.

Kolmapäev, 9. november 2011

Teisipäev, 25. oktoober 2011

Esmaspäev, 17. oktoober 2011