Kolmapäev, 9. november 2011

Teisipäev, 25. oktoober 2011

Esmaspäev, 17. oktoober 2011

Neljapäev, 25. august 2011

Viira naeratus

Videol on Viira naeratus, Noomi hääl ja Wilma suudlus. Oh sa mu meie naised.

Teisipäev, 23. august 2011

Viira ja teised

Siin ta siis on. Meie esimene videotutvustus Viirast. Kingitus Jumalalt meie viiendaks pulma-aastapäevaks.

Teisipäev, 2. august 2011

Soe viiner

Õhtuti on meil uued rutiinid. Mulle iseenesest rutiinid ei meeldi, aga väsinud lastele mõjuvad need turvaliselt ja rahustavalt.

Asi käib nii. Kõigepealt tuleb hoog maha võtta ja mitte-aktiivseid mänge mängida. Võib näiteks teha perega jalutuskäigu õues ja minna AK asemel Lätist saabuvat lennukit vaatama.

Edasi tuleb õhtusnäkk ja siis mähkmevahetus. Sealhulgas on hamba- ja kätepesu ning edasi juba roosasse tuppa. Greta tegi sinna lausa väikse kava.

Algul on Noomi süles ja Wilma pikali. Räägitakse natuke juttu, aga siis minnakse üle raamatu peale. Lihtsamad lood on praegu popid. Minul on lubatud improviseerida - aga mitte liiga huvitavalt, muidu läheb lastel uni ära... Ja siis lauldakse.

1 laul. Õhtupalve. Noomi voodisse.

Siis tuleb ta voodi vahelt pista oma käsi läbi, et ta saaks võtta sõrmest kinni. See on nagu soe rahustav viiner.

Siis tuleb veel laulda, üks ja kui vaja, teine lugu ka. Aga ennem ei tohi minna kui Noomi sõrmest lahti laseb. Selline see pereelu on.

Teisipäev, 26. juuli 2011

Minu klass

Väike mälestus möödunud klassikokkutulekust. Meie Marit tegi viktoriini.

Reede, 8. juuli 2011

Hollandis pimeduse meelevald

Iga aasta koguneb üle 25 000 noore Hollandis ühtekokku Qlimax tantsufestivalile, kus põhiteemaks on Saatana ülistamine. Kõige valusamaks teeb asja see, et deemonitest ja nendele allumisest räägitakse avalikult, aga kõik on ostsekui lummatud! Keegi ei astu vastu ega seisa teiste eest!

Holland on ühtlasi riik, kus kiriku teenimisjõud on tehtud Euroopa jõuetuimaks. Annaks Jumal armu!

Teisipäev, 5. juuli 2011

Kolmapäev, 22. juuni 2011

Pühapäev, 8. mai 2011

Aasta ema TV3-s

Täna siis see juhtus. Minu ema sai Aasta Emaks. Olen väga rahul ja rõõmus. Videouudis TV3s



Laupäev, 7. mai 2011

Ülenurmes hukkus noor

Paarisaja meetri kaugusel meie majast hukkus täna hommikul üks 19-aastane noor mees, Martin. Alles eile kõndisin sama kase alt läbi, kuhu nüüd Nissan hommikul kell 5:54 sisse sõitis. On kurb. Väga kurb.

Olen viimased kuud palvetanud, et leiaksin kontakti siinsete noortega. Aga praegu tundub, et Jumal teeb tööd esmalt minus ja lõhestab kõigepealt minu südant, enne kui lubab jõuda kellegini tema päästesõnumiga.

Postimees kirjutab lähemalt siin.

Teisipäev, 3. mai 2011

Millal Jeesus tervendab?

Tihti tahame tervenemist ja seepärast otsustame uskuda Jeesust.

Aga õige on uskuda Jeesust kui Issandat, ja siis tunnistada sellega kaasnevat tervenemist.

Oh kui tihti me oleme ebausklikud!

Esmaspäev, 2. mai 2011

Osama tapetud

Eile õhtul teatas teisel pool maakera Barack Obama, et maailma tuntuim kurjategija Osama Bin Laden on peale 20 aastat tegutsemist leitud ja tapetud. Inimlik õiglus on saanud hetkeks võidule.

Kristlasena nõustun ja rõhutan Obama öeldud sõnu: see ei olnud rünnak islami vastu. See oli rünnak maailmas valitseva terrori ja kurjuse vastu. Samuti teame, et lõplikult ei otsusta, kas tegu oli õiglase elu ja surmaga mitte inimesed, vaid Jumal.

Usun, et meil tuleb tunda tänasel päeval nii tänu kui ka ettevaatlikust. Tänu selle eest, et terror on nõrgenenud ja ettevaatlikust selles suhtes, et meie oleme vaid inimesed edasi ja keegi meist ei tea, mida tulevik toob.

Maailma ühes keskmes, New Yorkis, meenutatakse ja tähistatakse sel nädalal nii evangelist David Wilkersoni kui terrorist Bin Ladeni surma. Kui sellised asjad löövad laineid üle maailma, siis kuidas see sinu elu mõjutab?

Neljapäev, 28. aprill 2011

David Wilkerson kirjutas viimase blogiposituse

Maailma üks legendaarsemaid Kristuse sõnumi kuulutajaid, David Wilkerson suri eile autoõnnetuses. Tegemist on 79-aastase jumalasulasega, kes on alates '87ndat aastast juhtinud New Yorki kesklinnas 8000 liikmelist kogudust.

Tuhanded kriminaalid ja narkomaanid on tänu tema tööle leidnud uue elu.

Enne oma hukkumist ja abikaasa ning vastassuunas sõitnud rekkajuhi haiglasattumist kirjutas David oma viimase blogipostituse: "When all means fail". See jäi tema viimaseks prohvetlik/õpetlikuks kuulutuseks.

Kristlase ja misjoninärina tean, et sellega lõppes vaid tema tööaeg. Tõeline elu alles algas! On kurbus ja rõõm korraga.

Esmaspäev, 25. aprill 2011

Grillmeistri põrgu

Viimasel ajal grillides olen mõelnud, et kuidas ikka Jumal näeb inimesi. Keeran sašlõkil külge ja vaatan kuidas söed põlevad.

Siis äkki kukub üks õige armas lihatükk resti vahelt läbi ja otse tulle. Ja kohe nii, et kahvliga ka ei anna järgi minna. Oi kui kurb tunne see on. Midagi nii mahlast ja head. See on keegi, kellele oled terve päeva või koguni nädala mõelnud. See on keegi, keda oled poest välja ostnud, keda oled teiste lihatükkide kõrvale asetanud, kelle eest oled pikka aega hoolt kandnud, ikka nii et keegi liiga ei saaks...

Minu plaan on, et ta oleks minu peolaual, aga tema, väikseke, lihtsalt kukub ja otse tulle.

Siis sain aru. Sellisena näebki Jumal meid. Ta ei taha, et keegi väikestest hukkuma peaks. Kuid ka hoolival grillmeistril on oma põrgu.

Kolmapäev, 13. aprill 2011

Siga hea sõnum

Mulle meeldib sült ja seakõrvad, kuigi mu soome-rootslasest naine Greta krimpsutab alati nina kui selle pakenditki katsun. Siga on vanemate rahvaste jaoks rüve loom. Tegelikult on ta räpane meiegi lugudes.

Aga hoolimata sellest, šaslõkki armastavad enamus meist. Kui homme tõesti kõik läheb nii nagu planeeritud, saan mina just siga süüa. Kevade esimene šaslõkk, omas aias kui omad mutiaugud. Ja see on siga hea uudis!

Tihti küsitakse minu kui kristlase käest, mis mulle keelatud on. Aga kui palju jäetakse tegelikult küsimata see, mis kõik mulle lubatud on! Mul on ligipääs samale Jumalale, mis kunagi oli vaid juutidel. Aga mina saan ikka istuda omas aias, vaadata kuidas päike läheb Saaremaale.

Ja süüa siga tema parimas olekus.

Teisipäev, 12. aprill 2011

Mulla lõhn

Kui lumi sulas, tulid meie aias esile mutiaugud. Ja kuna enamus naabritel on umbrohu asemel kasvamas tõeline muru, siis oli meie tagahoov nagu miiniväli. Mutionu on olnud väga aktiivne.

Sain jõudu ja võtsin labida kätte. Lapsed vaatasid liivakastis, kuidas isa kangelaslikult mättaid minema lööb. Pärast tundsin uhkust minagi.

Olen rõõmus, et keegi mul seda tööd ei soovitanud teha, aga mina ise, südame sunnil. Ja et mu jõud mutionust üle käis... Nüüd saan preemiaks mullalõhna tunda!

Lõunas ja lähisidas nii vist ei mõelda.

Teisipäev, 5. aprill 2011

Kuhu lähed, edukas Eesti?

Viimasel ajal olen vaadanud meie poliitelu rohkem kui varem. Ilmselt on minugi usk selle positiivsesse mõjusse kasvanud. Uus riigikogu on koos ja Ansipil koos valitsusega sihid selged.

Vaadetelt ma ennast määratleda ei taha. Olen ju misjonär/vaimulik, kes eelkõige jumalariiki siin Eestis kuulutab. Kohati olen seega keskerakonna, kord reformierakonna väärtuste poolt. Aga õnneks lõhkise pilliga ma ei ole, sest tean, et inimesed kavandavad küll oma teed, ent Jumal juhib ta samme.

Samuti ei ole võimalik valitsusel kõike otsustada... küll aga soodustada.

Lugedes meie peaministri Ansipi esmakordset pöördumist uue riigikogu poole olen mõelnud... et ükskõik kui korras saab olema majandus järgmistel aastatel, ja kui palju tõuseb eestlaste elatustase. Ükskõik, kas me muutume põnevaks Põhjala riigiks, edu-eeskujuks ja seda kogu euroala Euroopale...

...lõpuks loeb see,
miks kõik see
ja keda me teenime?

Igal juhul, palju tarkust ja jõudu eelseisvateks aastateks!

Esmaspäev, 28. märts 2011

Mille pärast palvetada?

Delfis kirjutas üks meie arvamusliidritest Mart Helme, et 7 kadunud jalgratturi lugu Liibanonis on trööstitu. Ajaloolane ei oska muud lahendust pakkuda kui... palvetamine.

Eks paljud meist võivad tagasi mõelda enda ajaloole ja meenutada aegu, kus palvetatud ja palvevastuseid saadud. Aga selles pool-paganlikus eestis kipub olema segane see, kuidas palvetada ja miks mõni palve toimib ja miks mõni mitte?

Mõned põhimõtted, mida oma kogemustest soovitan. See on kusjuures see, mida Kristus piiblis palvetamise koha pealt õpetab ja ette näitab:

1. Palveta Taevase Isa poole ("Meie Isa...")
2. Palves ole austava suhtumisega ("Pühitsetud olgu sinu nimi..")
3. Palves ära heieta, vaid ka küsi ("Anna meile andeks...")
4. Palves eelda, et ta vastab ("...nagu meiegi andeks anname.")
5. Palveta seda kõike Jeesuse nimel ("seda ta annab teile minu nimel.")

Lisaks 7-jalgrattulile soovitan sind ühtlasi kaasa äsja kokkpandud Eesti valitsuse pärast ja nagu ka EEKBLi president Meego Remmel on 85 kogudusele üleskutse teinud: palvetama Fukushima tragöödia lahenemise eest.

Laupäev, 26. märts 2011

Jagame leiba Cesises

Oleme praegu 7-liikmelise grupiga naaberriigis Lätis. Mitte lihtsalt kui usufanaatikud, vaid kui noored, kes armastavad Kristust - kes ikka veel elab! Eile käisime Riia kesklinnas jagamas inimestega evangeeliumi.

(Millal sina viimati kuulsid evangeeliumi? Millal sina viimati kuulutasid evangeeliumi?)

Üks poistegrupp oli nurga peal mängimas kitarre, laulmas praeguseid läti poplugusid segatud iseenda omadega. (Järgmine nädal on neil esmaesinemine Black Taverna pubis). Tuli välja, et see tänavanurk oli nende lemmikkoht reedeõhtuteks chillimiseks. Mina ja Kirilin seisime nende ees, mitmekeelsed piiblid näpus. Ja kordamööda selle poistegrupiga jagasime seda, mis on meie jaoks kõige olulisem. Rääkisime Jumalast.

Poisse oli kokku 10. Jääb vist pikaks ajaks meelde nende kahe kuti nooruse elujõud. Nii julgelt rääkisid nad sellest, mis on nende jaoks olulisem ja kuidas nad Jumalaga on juba varem kokku puutunud. Jääb meelde nende igatsus läbi laulude. Ja jääb meelde nende elav reageerimine sellistele tõdedele nagu:

Jumal on strateeg ja tal on juba ammu plaan sinu eluks olemas.
Sa oled läbinisti loodud ülistajaks ja sa saad teha seda Jumalat ülistada ka läbi sõprade ja muusika.
Jumal armastas sind lõpuni loobudes oma ainsast pojast.

Nüüd siis läheme oma Juhtide Kooli grupiga vanasse linna Cesisesse. Ja jagame 200 leivapätsi kõigile, kes vastuvõtlikud on.

Pühapäev, 20. märts 2011

Lugesin "Siimon Selootest"

Tallinnas ühe raamatupoe keldrist leidsin peaaegu miinumini allahinnatud raamatu "Siimon Selootes". Autoriks on Eesti üks evangeliste, Aare Tamm.

Raamat räägib väikesest poisist nimega Siimon, kes kasvab üles mässavaks vabadusvõitlejaks. (meenutades natuke tänaseid Egiptuse ja Liibüa mehehakatisi). Kuna Siimona isa tapeti roomlaste poolt, siis jääb see mälestus poissi kummitama ja lõpuks ajendama kättemaksuhimus eluga edasi minna.

Aare on kirjutanud raamatusse palju asju, mis aitavad Iisraeli Uue Testamendi ajastut paremini mõista. Kohati on see isegi armas, kuidas autor läbi piiblikirjakohtade või ilmekate võrdluste kogu Jumala sõna lahti seletab. (huvitav, mis jääks silma tavalisele eestlasest raamatlugejale?)

Korra on ta sisse toonud ka Jeesuse Naatsaretist, kes samuti on u 12 aastane poiss. Kavala evangelistina jutustab aga Aare kogu loo niimoodi, et Siimona saatus küll jääb lahtiseks, ent tekib küsimus just Jeesuse suhtes: "Kes ta selline oli? Millist maailmapäästjat Jumal tegelikult pakub?"

Lisan ka väikese loo muusikalist Jesus Christ Superstar. Eks sealgi ole Siimon Selootes. Tõsi, tema tantsib ja laulab.

Laupäev, 19. märts 2011

Kuulsus beebikooli ukse ees

Astusin Ülenurme pere- ja noortekeskusest läbi. Nii kui uksest välja sain, kohtasin üht noort ema lapsega. Ta ütles, et ta teab küll mind. Elasime vanasti samuti samas piirkonnas. Ja et nüüd olen mina kuulus.

Kuulus selles mõttes, et ta loeb Pere ja Kodu. Aga igaljuhul oli tore kohtuda jutukamate Ülenurme valla elanikega.

Ta kutsus meid ka beebikooli, mis sealsamas majas toimub. Aga Greta vist ei taha minna, talle ei paku laulvad beebid pinget. Eks ma suhtlemise koha pealt ikka pushin teda, et ta läheks. Elame näeme.

Homme öösel algab kevad. Jee.

Esmaspäev, 28. veebruar 2011

Lennuk Tartust Tallinna

Tänasest sõidab meie kodu juurest lennuk Tallinna ja tagasi. Iga päev, hommikul läheb, õhtul tuleb. Hingamispäeviti mootor seisab nagu õigele töölisele kombeks.

Pilet koos kõigi tasudega maksab 27,5 eurot. Nii vähemalt Estonian airi koduka järgi.

Lõuna-Eesti on nüüd maailmaga ühendatud. Saame ilma check-inita liikuda edasi Moskvasse, Oslosse või näiteks Amsterdami. Ainuüksi Amsterdami ja Kopenhaageni edasilennuga saame sõita 200 eri suunas.

Kes peaks peavarjuta Tartu jõudma, saab bed-and-breakfast'it meie pool. Lennuk jõuab 00:30.

Esmaspäev, 21. veebruar 2011

Leinapäev

Siiras kaastunne kõigile Haapsalu väikelastekodu kannatanuile ja lähedalseisjaile. Oleme kaotanud enda keskelt 10 inimest ja see on meid kõiki puudutanud. Need lapsed ja noored olid omad.

Olgu Jumal meile ligi ja suurimaks lohutajaks.

Pühapäev, 20. veebruar 2011

Puhkus enne võimete piiri

Tükk aega olen mõelnud, et tuleb teha nii palju kui võimalik. Eriti häid asju ja vaimulikke tegevusi (palvetamine, kuulutamine, hingehoid jne). Aga kummitama jäid pastor Meego sõnad, kes rääkis nõustamise kohta nii, et tema teeb seda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

"Miinimumprogramm," kommenteeris sellist suhtumist mu sõber Kuldar.

Ja äkki peabki olema? Mis siis kui me enamus asju oma elus teeksime nii? Kui vaid Jumala ja näiteks abikaasa armastamine oleksid nii palju kui võimalik, aga kõik muu nii vähe kui võimalik?

Kas me elude kvaliteet tõuseks? Kas me tooksime sellega rohkem Jumalale au? Mis muutuks me elus?

Mulle väga meeldis see, mida Jeesus ütles oma jüngritele, kui nad olid hakanud kahekaupa käima väljas kuulutamas, tervendamas ja kurje vaime välja ajamas. Ta kuulas nende üleloomulikke kogemusi ja nägi ümberolevat sagimist. Ilmselt tundis ka nende väsimust.

"Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!"

Kuidagi nii armas. Ta teadis, millest nad läbi läksid. Ja kuidagi nii tähendusrikkalt ütles, et puhake pisut.

Aga siis tulid rahvahulgad neile ikkagi järgi ja Jeesusel hakkas neist hale. Ta hakkas ise kuulutama ja tervendama. Ja pärast pikka päeva jagas koos jüngritega 5000 mehele toitu...

Mulle meeldis see, et Jeesus ei plaaninud teha tegelikult nii palju kui võimalik. Ta tegi nii palju kui oli vajalik. Ja ta tõmbas nii endale kui teistele puhkepiiri juba enne nende võimete piiri.

Jeesus ise ei väsitanud end, aga kui vaja oli, ta teenis ka väsinult.

Kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Ootame Gretaga 3ndat last!

Heip. Teen teatavaks selle, et Jumal on meid õnnistanud 3nda lapsega, kes Greta kõhus usinasti kasvab ja läbi ekraani lehvitab.

Nägin ta südant põksumas ja käsi-jalgu liikumas. Väike tegelene on 9nädalane (nii et täitsa algus veel) ja kui Jumal lubab, siis sünnib ta 17. augustil 2011. Ehk siis 2 päeva enne meie V pulma-aastapäeva!

Täname ka eestpalvete eest, sest osati teeb see elu keerulisemaks. Igal juhul oleme tänulikud ja väga rahul!

Väike rallivideo ka:

Neljapäev, 6. jaanuar 2011

Vabadusehammas (vlog)

Vlog roosast toast

Laen on Saatanast?

Kuna võtsime Gretaga majaehitamiseks laenu ja seda veel masu ajal, siis olen hakanud rohkem kohtama sõprade seast seisukohta... et laen on suht kurjast.


Eks tule oma annus kriitikat ka sellest, et me vaimulikku tööd teeme ja kuidas siis misjonär ikka nii tohib teha? Kas ema Teresa teeks niimoodi?

Ma ei tea, mida ema Teresa teeks.

Aga ma tean, et laenudega kokkupuutumine veel kedagi patuseks tee. Pigem on oluline meil kõigil meelde tuletada, et mitte miski ei kuulu meile. Kõik on armust. Veel enam... usklikel on eesõigus öelda, et nad on maailma kõige vaesemad, sest kõik kuulub Isale...

...ja samas kõige rikkamad, sest kõik kuulub jälle, Isale.

Ja eks isadki vaata, kuidas laps oma hoiupõrsaga ringi käib. Mina usun, et oleme õigesti toiminud. Aga eks elu näita paremini.

Teisipäev, 4. jaanuar 2011

20 senti

Kunagi oli Werner intelligentide punker. Nüüd on see koht, kus naiskristlased oma DNAsid korraldavad (st 3kesi Jumalast räägivad ja üksteist julgustavad ning korrale kutsuvad).

Sealsamas olin mina tänagi.

Vaatasin vaipa. Seal üks hõbedane sent. Mõtlen, ah, äkki läikiv euroke? Aga siis sain tünga, oli hoopis 20-sendine, vana vääring.

Eelmine aasta oleksin selle üles korjanud ja mõelnud... kes ustav pisku üle, see ka ustav palju üle. Nüüd aga mõtlen, et see raha läheb niikuinii kohe käibelt ja kuidagi nõrgakesena tundub ta. Peale selle, eurodes oleks see ju kõigest 1 sent!

Aga kui kuskilt leiaks ühesendise euro, korjaks selle küll üles... Veider.

Laupäev, 1. jaanuar 2011

Kassikuld Issanda aastal 2011


Elagu uus kümnend! Oleme nüüdseks olnud 20 aastat taasiseseisvunud Eestis ja enamus meist varasemat väga mäletagi. Olen rõõmus, et saan elada koos Greta ja kahe tütrega Tartu külje all ja näha raketi- ja mitte sõjatuld.

Ometigi tahan seista kahel jalal maas. Ega see, mis eelmine aasta tegime, nüüd pooleli jää. Lihtsalt saime uue hoo ja numbri ette. Kuid tõsi, erinevad teistest maadest oleme seepärast... et meil on nüüd uus raha!

Ja Märt on võtnud missiooniks kirjutada 7 postitust rahast. Jumalakartlikust peremehe vaatest.

Olen kurb kui kuulen inimeste õnnesoove. Mitte ainult ETVs, vaid ka palgeraamatus (Aaviksoo sõna facebooki kohta) räägitakse rohkem rahast kui kunagi varem. Ja ettevaatlik... sest peaminister rõhutas, et oleme vaeseim riik ning eesmärk on saada rikkamate sekka. "Ma arvan, et loorberite võime jääda puhkama siis, kui oleme seal kõige rikkamate hulgas."

Me ei ole Euroopa vaeseim. Oleme Euro-raha alade vaeseim riik. Ja olgem teiegi ettevaatlik, me peaminister, me eesmärk ei peaks olema mitte minna teenima raha ja kummardama sularaha-automaadi ette...

...vaid saada rikkaks Jumalas. Tema on omanik, meie oleme majapidajad. Loorberid on temal.

Kui rikkaks tahad sina saada? Sel kassikulla Issanda aastal, 2011.