reede, 25. aprill 2008
Usalduse müüdid
Otsime usaldust. Petame usaldust. Kes täna seda blogi satub lugema, ka õpib usaldust...
Usalduse 8 Müüti
Usaldus on ebamäärane
Usalduse olemus on aeglane
Usaldus on integrity (M.Remmel: integreeritud vooruslikkuse) küsimus
Usaldus on kas olemas või ei ole olemas
Rikutud usaldust ei saa taastada
Usaldust ei anna õpetada
Usaldamine on liiga riskantne tegevus
Usaldust luuakse 1 inimene korraga
Varem samal teemal:
Usaldamise raskused (23.apr, 2008)
kolmapäev, 23. aprill 2008
Usaldamise raskused
Kes vähegi on inimestega kokku puutunud, teab ehk meenutada olukordi, kus tal olid usaldamise raskused. Või kui algul ei olnud, siis peale mingit juhtumit oli kohe tunduvalt raskem - kui mitte võimatu - kõht paljalt selle inimesega suhelda.
Teame. Usaldada ei ole lihtne.
Oma töökoha kaudu olin üks inimestest, kes käis möödunud päevil Lätis. Rääkisime nende kiluvarastega sellestsamusest - usaldusest. Meie mõtted rajanesid ühe mormooniusku juhi - mul tekkis kohe skepsis! - raamatul: "The speed of trust".
Tänu sellele raamatule kirjutan homme usalduse müütidest. Täna aga on mul meenutada lihtsalt üks pentsik lugu ameeriklaste mitteusaldamisest, mis mul kord kombeks oli...
...ma olin Horvaatias. Üks hiigelkogudus USAs oli teinud välja koolitus-puhkusreisi sinna alla, mere äärde. Ilus koht... Nii ilus, et liiga ilus, et olla tõsi!
Olin nende suhtes väga kriitiline. Tahtsid nad ju oma juhtimisfilosoofiat, vahendeid ja misjonireise Eestiga siduda. Mina aga seevastu sõrad vastu. No kuidas sa usaldad heatahtlikku võõrast? Varemgi meie rahvale tünksi tehtud!
Möödus päev, möödus kaks. Kriitiline ma olin, ja kriitikat ma tegin. Siis asi kulmineerus.
Nimelt avastasin, et ühe lõunase seminari ajal oli mu hotellituppa tekkinud hunnik snäkke. Šoksid ja kommid. Misasjad? Need olid šoksid ja kommid. No aga kuidas nad sinna sattusid?
Kas keegi smuugeldas sisse? Ja kas see smuugeldaja ka piilus mu raamatuid? Tahab ta teada, kuidas ja millest ma mõtlen? Ja siis vestluse keskel argumenteerida minu vaadetest lähtuvalt, manipuleerivalt. No kindel see!
Asi oli väga kahtlane.
Jagasin seda kogemust ühe oma sõbraga, toa- ja töökaaslase Dave Cuperyga. Ta naeris selle peale. Siis hakkasin järele mõtlema ja juurdlema. Ning ajapikku sain isegi aru kui haiglaselt kaugele ma olin oma usaldamatusega läinud...
...ma ei suutnud neid usaldada. Aga asi ei olnud neis. See oli MINA, kes ei suutnud neid usaldada!
Ja kui nad meid ühte kalarestorani viisid, kõigile meestele automudelid kinkisid - ja teiste ees, püsti seistes, igaühe kohta mõned komplimendid tegid, siis tundsin, et midagi liigub minugi sees. Nimelt, need vennad ehitasid üles mu enesehinnangut. Klots klotsi haaval.
Oma vennaliku kohtlemisega kasvas seejuures mu eneseusaldamine. Ja ma sain aru, et kui on probleeme teiste usaldamisega, siis võib asi olla hoopis iseendas. Kui ei suuda iseennast tõsiselt võtta ja usaldada, siis samal viisil kohtleme teisigi.
Tuleb ka end usaldada. Muidu on tõesti kõht paljas tobe olla.
Keda sul on olnud raske usaldada?
Homme aga müütidest...
Teame. Usaldada ei ole lihtne.
Oma töökoha kaudu olin üks inimestest, kes käis möödunud päevil Lätis. Rääkisime nende kiluvarastega sellestsamusest - usaldusest. Meie mõtted rajanesid ühe mormooniusku juhi - mul tekkis kohe skepsis! - raamatul: "The speed of trust".
Tänu sellele raamatule kirjutan homme usalduse müütidest. Täna aga on mul meenutada lihtsalt üks pentsik lugu ameeriklaste mitteusaldamisest, mis mul kord kombeks oli...
...ma olin Horvaatias. Üks hiigelkogudus USAs oli teinud välja koolitus-puhkusreisi sinna alla, mere äärde. Ilus koht... Nii ilus, et liiga ilus, et olla tõsi!
Olin nende suhtes väga kriitiline. Tahtsid nad ju oma juhtimisfilosoofiat, vahendeid ja misjonireise Eestiga siduda. Mina aga seevastu sõrad vastu. No kuidas sa usaldad heatahtlikku võõrast? Varemgi meie rahvale tünksi tehtud!
Möödus päev, möödus kaks. Kriitiline ma olin, ja kriitikat ma tegin. Siis asi kulmineerus.
Nimelt avastasin, et ühe lõunase seminari ajal oli mu hotellituppa tekkinud hunnik snäkke. Šoksid ja kommid. Misasjad? Need olid šoksid ja kommid. No aga kuidas nad sinna sattusid?
Kas keegi smuugeldas sisse? Ja kas see smuugeldaja ka piilus mu raamatuid? Tahab ta teada, kuidas ja millest ma mõtlen? Ja siis vestluse keskel argumenteerida minu vaadetest lähtuvalt, manipuleerivalt. No kindel see!
Asi oli väga kahtlane.
Jagasin seda kogemust ühe oma sõbraga, toa- ja töökaaslase Dave Cuperyga. Ta naeris selle peale. Siis hakkasin järele mõtlema ja juurdlema. Ning ajapikku sain isegi aru kui haiglaselt kaugele ma olin oma usaldamatusega läinud...
...ma ei suutnud neid usaldada. Aga asi ei olnud neis. See oli MINA, kes ei suutnud neid usaldada!
Ja kui nad meid ühte kalarestorani viisid, kõigile meestele automudelid kinkisid - ja teiste ees, püsti seistes, igaühe kohta mõned komplimendid tegid, siis tundsin, et midagi liigub minugi sees. Nimelt, need vennad ehitasid üles mu enesehinnangut. Klots klotsi haaval.
Oma vennaliku kohtlemisega kasvas seejuures mu eneseusaldamine. Ja ma sain aru, et kui on probleeme teiste usaldamisega, siis võib asi olla hoopis iseendas. Kui ei suuda iseennast tõsiselt võtta ja usaldada, siis samal viisil kohtleme teisigi.
Tuleb ka end usaldada. Muidu on tõesti kõht paljas tobe olla.
Keda sul on olnud raske usaldada?
Homme aga müütidest...
reede, 18. aprill 2008
Lillekastja muugajaan
Üle nädalati saan kokku ühe mehega, kel on kogu piibel peas. Tegelikult on tal lausa mitu tõlget peas! Ja ta nimi on Muuga Jaan. Temaga räägime sellest-samusest: piiblist. Oleme nagu kaks eesti meest ümber kaheteralise mõõga. Üldjuhul ikka ühesuguse arvamusega.
On reede. Ma olen väsinud.
Jaan kutsus mind täna külla. Elab seal Veerikul, jagades teise kahega korterit. "Kas sa ikka jõuad nii kõrgele ronida?" küsis Jaan kulunud teksadega hoolivalt, enne kui tema poole jõuame. Korruseid on kokku viis.
Ma olen end teiste jaoks tühjaks pigistanud.
Teel sinna räägime Õpetussõnadest ja lapsepõlvest. Tema ütleb, et päris sõna-sõnalt piiblit võtta ei saa. Sest tema näiteks sai kasuisalt palju-palju rihma... ja see võttis turvatunde, ning sellega ka õppimisvõime.
Otsin eluvett.
Kodu on tal lihtne, ja seal loeme piiblit. Jaani silmad säravad, kui saab seda tsiteerida. Minu jaoks on ta parim entsüklopeedia. Korduvalt on ta mu jutlustele andnud lisapadruneid. Sel korral arutame sellest, mida mõjusat rääkida noortejuhtidele "Põleval Pirnil".
Ka mina kuivan.
Palju on meil kirjakohti, aga kuidagi on mu peakolu ringlev. Jaan ütleb, et võib-olla peaksin ma hoopis magama. Aga ma nii tahaks ikka materjali valmis saada! Ja pommitan teda edasi... ning viimaks, kui tundub, et kogu taevas on kinni... küsin, kuhu tema arvab, et ma oma eluga välja jõuan...
Mõnikord piisaks vaid piisast.
Jaan hakkab oma habet sügama. Niheleb toolil. Ta vist mõtleb rängalt, mida öelda. Siis ütleb, et tema tunnetus ütleb... et olen hea inimene. Ja imelik, aga mulle sellest piisas! Jaan on lillekastja - sain sellest sihukese suraka, et rõõmsalt gaasitasin kodu poole.
Olen lilleke rohus.
On reede. Ma olen väsinud.
Jaan kutsus mind täna külla. Elab seal Veerikul, jagades teise kahega korterit. "Kas sa ikka jõuad nii kõrgele ronida?" küsis Jaan kulunud teksadega hoolivalt, enne kui tema poole jõuame. Korruseid on kokku viis.
Ma olen end teiste jaoks tühjaks pigistanud.
Teel sinna räägime Õpetussõnadest ja lapsepõlvest. Tema ütleb, et päris sõna-sõnalt piiblit võtta ei saa. Sest tema näiteks sai kasuisalt palju-palju rihma... ja see võttis turvatunde, ning sellega ka õppimisvõime.
Otsin eluvett.
Kodu on tal lihtne, ja seal loeme piiblit. Jaani silmad säravad, kui saab seda tsiteerida. Minu jaoks on ta parim entsüklopeedia. Korduvalt on ta mu jutlustele andnud lisapadruneid. Sel korral arutame sellest, mida mõjusat rääkida noortejuhtidele "Põleval Pirnil".
Ka mina kuivan.
Palju on meil kirjakohti, aga kuidagi on mu peakolu ringlev. Jaan ütleb, et võib-olla peaksin ma hoopis magama. Aga ma nii tahaks ikka materjali valmis saada! Ja pommitan teda edasi... ning viimaks, kui tundub, et kogu taevas on kinni... küsin, kuhu tema arvab, et ma oma eluga välja jõuan...
Mõnikord piisaks vaid piisast.
Jaan hakkab oma habet sügama. Niheleb toolil. Ta vist mõtleb rängalt, mida öelda. Siis ütleb, et tema tunnetus ütleb... et olen hea inimene. Ja imelik, aga mulle sellest piisas! Jaan on lillekastja - sain sellest sihukese suraka, et rõõmsalt gaasitasin kodu poole.
Olen lilleke rohus.
neljapäev, 17. aprill 2008
Säästlik sõit
Iga aasta tuleb meie teedele tsirka 23 000 uut autojuhti. Oh vaesekesed. (ühtekokku on neid koos minu ja sinuga üle 600 000). Öeldakse aga, et kui neist kõigist lepiks 600 omavahel kokku, et "sõidame säästlikult", siis hakkaks ka kõik teised selles linnas nende mõjul teisiti sõitma.
Kes veel ei tea, siis sellise uue autokooli õpetusega nagu "Säästlik Sõit" on võimalik:
a. Linnas sõita väiksema kütusekuluga kui maanteel!
b. Õnnetusi liikluses oleks -35% (Saksa kogemus)
c. Kütusekulu oleks -15%
d. Hoolduskulud oleksid -50%
Kuna minul läks täna diislihind naksti! täna üle 18 eegu, siis tekkis küsimus, kuidas see kõik on võimalik?
Mõned nipid:
1. Kui rehvirõhk on 2,5 asemel 1,7, siis ma pean ostma +8% kütust
2. Iga +20kg asi mu autos paneb mind kulutama +1% kütust
3. Kui ma valin asfalti asemel kruusatee, siis kütusekulu on lausa +30%!
4. Tagurdada tasub sooja mootoriga (enne poodi minekut)
5. Pidurda nii vähe kui võimalik - tuleb kulgeda (pikivahedega)
6. Esimene käik võtab 150 liitrit - tee sellest omad järeldused
Kes veel ei tea, siis sellise uue autokooli õpetusega nagu "Säästlik Sõit" on võimalik:
a. Linnas sõita väiksema kütusekuluga kui maanteel!
b. Õnnetusi liikluses oleks -35% (Saksa kogemus)
c. Kütusekulu oleks -15%
d. Hoolduskulud oleksid -50%
Kuna minul läks täna diislihind naksti! täna üle 18 eegu, siis tekkis küsimus, kuidas see kõik on võimalik?
Mõned nipid:
1. Kui rehvirõhk on 2,5 asemel 1,7, siis ma pean ostma +8% kütust
2. Iga +20kg asi mu autos paneb mind kulutama +1% kütust
3. Kui ma valin asfalti asemel kruusatee, siis kütusekulu on lausa +30%!
4. Tagurdada tasub sooja mootoriga (enne poodi minekut)
5. Pidurda nii vähe kui võimalik - tuleb kulgeda (pikivahedega)
6. Esimene käik võtab 150 liitrit - tee sellest omad järeldused
reede, 11. aprill 2008
Situatsioonipõhine juhtimine
Mida teha inimesega, kes ei ole üldse motiveeritud? Või mida teha sellisega, kel ei jätku pädevustki, ammugi siis veel valmidusest riske võtta?
Või miks on see nii... et kui võtta uus inimene tööle, et ta on kõrgelt motiveeritud, aga aja jooksul, kui ta on üksi jäetud - siis ta hakkab torisema.
Mulle õpetati Iisraelis "situational leadershippi". Nüüd olen avastanud, et see on päris kasulik.
Või miks on see nii... et kui võtta uus inimene tööle, et ta on kõrgelt motiveeritud, aga aja jooksul, kui ta on üksi jäetud - siis ta hakkab torisema.
Mulle õpetati Iisraelis "situational leadershippi". Nüüd olen avastanud, et see on päris kasulik.
teisipäev, 8. aprill 2008
Valus vaatepilt
Üks valusamaid vaatepilte ei ole mitte see, kui keegi jõhkralt kirvega kätte lööb või kui keegi kõigi käest pikki pükse saab. Valus on siis, kui see keegi on sinu oma laps.
Ükskord käis potsatus, ja siis oli vaikus. Ja siis algas nutt. Olin seljaga. Väikene punapõskne Wilma oli madratsilt kõvale põrandale maha keeranud ja lisaks shokile sai kõva laksu.
See oli minule valus.
Üks mees, Dave Patty nimeks, tal on poeg haige. Aga temagi tõdes sama jama, mis mina. Ütles, et ema on võtnud poja kõhuvalu endale üle. Kellest me hoolime, temaga me samastume.
Ühtteist õpin minagi, kui Wilma siin kaubanduskeskuses kinnise nina ja rögase kurguga nutab. Ühtteist minagi.
Ükskord käis potsatus, ja siis oli vaikus. Ja siis algas nutt. Olin seljaga. Väikene punapõskne Wilma oli madratsilt kõvale põrandale maha keeranud ja lisaks shokile sai kõva laksu.
See oli minule valus.
Üks mees, Dave Patty nimeks, tal on poeg haige. Aga temagi tõdes sama jama, mis mina. Ütles, et ema on võtnud poja kõhuvalu endale üle. Kellest me hoolime, temaga me samastume.
Ühtteist õpin minagi, kui Wilma siin kaubanduskeskuses kinnise nina ja rögase kurguga nutab. Ühtteist minagi.
pühapäev, 6. aprill 2008
Kui su kutsumus pannakse...
On ka selliseid päevi, kus su kutsumus pannakse proovile. Huvitav, et Greta seda oskas nii tabavalt telefonitoru otsas läbi näha. Nimelt üks Slovakkia tüdruk tahtis mu kutsumust ära röövida...
Oli nii, et sõitsime linna peal vänniga ringi. Istun rüütlikostüümis (mis mulle nagu ikka, superhästi istus). Kõrval paar slovakki, kellega ühte väga potentsiaalset tulevikumuusikut bussijaama peale läheme võtma.
Tüdruk bussis küsib, et kes mina siis olen ka. Ütlen, et noh, organisatsiooni juhataja. Juhin Eestis rahvuslikku liikumist. Töötan noorte juhtidega.
"Kui vana sa siis oled?"
23.
"Kas selleks ametiks ei peaks vanem olema?"
Mis mõttes?
"Nagu kogenum ja targem."
Teisisõnu, tüdrukule ei jõua kohale, et olen tegija. Ja nõnda ma siis edasi väga ei seletagi. Lihtsalt hakkab vaikselt sees närima...
Hiljem kuulen lugusid, et see kahtleja meelega tüdruk on siin Slovakkias ilgelt tubli nina. Nad värbasid ta meeskonda, kui olid teinud uuringu sellest, kes on kõige rohkem noori mõjutanud isik. Üllatuslikult seesama tüdruk. Tema, kes ka Oxfordi ülikoolist loobus, et saaks siia jääda.
"Tal on anointment (Jumala võidmine) peal," tunnistavad teised. "Ta on midagi väga erilist."
Ja mida rohkem aega edasi, seda rohkem hakkan märkama, kui paljusid inimesi ta enda ümber märkab. Kogu aeg on tal mingi punt ümber, temast peajagu suuremad poisid näiteks. Ja ei ole hetkegi kui ta ei märkaks kedagi, kes üksi on.
Näiteks mõni üksik eestlane.
Ja mina tunnen selle võrra järjest kehvemini. Ning telefonikõnes minu kalli Gretaga läheb mõistatus lahti. Näen, et kui kutsumusega inimene minu kutsumuses kahtleb, ei tähenda veel seda, et mul seda ei ole. Et ta sellest üldse midagi teaks.
Oli nii, et sõitsime linna peal vänniga ringi. Istun rüütlikostüümis (mis mulle nagu ikka, superhästi istus). Kõrval paar slovakki, kellega ühte väga potentsiaalset tulevikumuusikut bussijaama peale läheme võtma.
Tüdruk bussis küsib, et kes mina siis olen ka. Ütlen, et noh, organisatsiooni juhataja. Juhin Eestis rahvuslikku liikumist. Töötan noorte juhtidega.
"Kui vana sa siis oled?"
23.
"Kas selleks ametiks ei peaks vanem olema?"
Mis mõttes?
"Nagu kogenum ja targem."
Teisisõnu, tüdrukule ei jõua kohale, et olen tegija. Ja nõnda ma siis edasi väga ei seletagi. Lihtsalt hakkab vaikselt sees närima...
Hiljem kuulen lugusid, et see kahtleja meelega tüdruk on siin Slovakkias ilgelt tubli nina. Nad värbasid ta meeskonda, kui olid teinud uuringu sellest, kes on kõige rohkem noori mõjutanud isik. Üllatuslikult seesama tüdruk. Tema, kes ka Oxfordi ülikoolist loobus, et saaks siia jääda.
"Tal on anointment (Jumala võidmine) peal," tunnistavad teised. "Ta on midagi väga erilist."
Ja mida rohkem aega edasi, seda rohkem hakkan märkama, kui paljusid inimesi ta enda ümber märkab. Kogu aeg on tal mingi punt ümber, temast peajagu suuremad poisid näiteks. Ja ei ole hetkegi kui ta ei märkaks kedagi, kes üksi on.
Näiteks mõni üksik eestlane.
Ja mina tunnen selle võrra järjest kehvemini. Ning telefonikõnes minu kalli Gretaga läheb mõistatus lahti. Näen, et kui kutsumusega inimene minu kutsumuses kahtleb, ei tähenda veel seda, et mul seda ei ole. Et ta sellest üldse midagi teaks.
reede, 4. aprill 2008
Hip-hopp köhija
Magasin täna Slovakkia perekonna juures. Ja kui ärkasin, siis vaatan, et vahelduva eduga käivad mind piilumas kolm eri pikkusega põnni. Kõik kolm olid minu sõbra Drahoslavi järglased.
Vanim poeg Oliver käib lasteaias. Sihuke kõhnapoolsem kiilakas poisiklutt. Juba pursib inglise keelt ja soovib saada hip-hoppariks.
"Ongi nii?" pärin emalt kinnitust.
"Jah. Nii on."
Oliver lebabki põrandal, kõhuli. Lükkab end kätega õhku ja nagu delfiin teeb hüppeid. Pots ja pots. Siis köhib vaiksel viisil röga kurgust. Hüppab veits veel.
Minu jaoks oli armas hetk.
Linn Zilina on meie jaoks slaavi stiili. Suuruselt 85 000 elanikuga. Majad on Tartu omadega võrreldes madalamad. Tänavad on hubased ja taamal paistavad mäed. Olen siin, et koguda Slovakkia meeskonna 15-aasta pikkuseid kogemusi noortekonverentside tegemisel. Olen väsinud.
Vanim poeg Oliver käib lasteaias. Sihuke kõhnapoolsem kiilakas poisiklutt. Juba pursib inglise keelt ja soovib saada hip-hoppariks.
"Ongi nii?" pärin emalt kinnitust.
"Jah. Nii on."
Oliver lebabki põrandal, kõhuli. Lükkab end kätega õhku ja nagu delfiin teeb hüppeid. Pots ja pots. Siis köhib vaiksel viisil röga kurgust. Hüppab veits veel.
Minu jaoks oli armas hetk.
Linn Zilina on meie jaoks slaavi stiili. Suuruselt 85 000 elanikuga. Majad on Tartu omadega võrreldes madalamad. Tänavad on hubased ja taamal paistavad mäed. Olen siin, et koguda Slovakkia meeskonna 15-aasta pikkuseid kogemusi noortekonverentside tegemisel. Olen väsinud.
teisipäev, 1. aprill 2008
Tee Tallinnareis targemaks!
Jälle Tallinnaminek. Pooltühja autoga. Järgmine nädal Tallinnast tagasi. Jälle pooltühja autoga.
Samas tean 3-4 inimest, kes käivad samuti 1x nädalas pealinnas. Aga samas, kuna puudub võrgustik ja aktiivne suhtlus nende vahel, siis enamus teevad üksinda sooloreise.
Saaks ju palju odavamalt, kui vaid üheskoos mõtleks, kes-kuna Tallinna läheb?! Arvan, et kui ehitaks üles mingi intranet suhtluse Tartu-Tallinn maantee teemal, siis hoiaksime üheskoos tuhandeid kroone kokku!
Samas saaks 2,5 tundi kvaliteetaega veeta nii paljude sõpradega!
Kes tahab järgmine esmaspäeva pealelõuna tulla minu, Greta ja Wilmaga Tallinnast-Tartu? Mina tahan küll teha Tallinnareisi targemaks.
Samas tean 3-4 inimest, kes käivad samuti 1x nädalas pealinnas. Aga samas, kuna puudub võrgustik ja aktiivne suhtlus nende vahel, siis enamus teevad üksinda sooloreise.
Saaks ju palju odavamalt, kui vaid üheskoos mõtleks, kes-kuna Tallinna läheb?! Arvan, et kui ehitaks üles mingi intranet suhtluse Tartu-Tallinn maantee teemal, siis hoiaksime üheskoos tuhandeid kroone kokku!
Samas saaks 2,5 tundi kvaliteetaega veeta nii paljude sõpradega!
Kes tahab järgmine esmaspäeva pealelõuna tulla minu, Greta ja Wilmaga Tallinnast-Tartu? Mina tahan küll teha Tallinnareisi targemaks.
Sildid:
aja-planeerimine,
autod,
heategevus,
raha,
Tartu
Tellimine:
Postitused (Atom)